-katastroofid said hetkeks läbi. Carpi nime nähes tahvlil väsisin kohe ära. Ainult mõttest. Lubasin endale, et olen tubli ja üritan mitte lahmida. Carp oli päitsesegaduse tõttu väljas ilma päitseteta. Väga keeruline oli talle selgeks teha, et ta võiks oma pea allapoole lasta, ma ei ulatu muidu aga kaks porgandit taskus andsid mulle paar kiiret hetke asi korda ajada. Boksis läks muidugi meil ütlemiseks nagu tavaliselt, kes ikka boss on. Tema arvas, et tema ja mina polnud nõus ka eest ära astuma. Enne sõitu kiire meelde tuletus endale "õlad taha, õlad pehmeks mitte näpud, pilk edasi, ei liigu üle hobuse, üles liikumise energia panna säärtesse, säär pikaks, kand alla, anna aega hobusele soojeneda, ei sega hobust jne" ja siis mul alati meenud peale sellist rida ajus "ja ei mõtle üle" :D. Igal juhul läks meil üllatavalt hästi.
-Grafs. Kuskil poole trennini olnud häda miskit ja siis kadusid mul nähtavasti sääred, hobune vajus ette, käsi muutus tema jaoks segavaks ja raskeks. Hmm kurb aga galopitõstetega saime siiski hakkama. Korra ta andis mulle vägagi konkreetse märguande, et ma oma käed korda saaks (kõrvad lidusse ja korralik pearaputus: lõpeta tirimine). Lõbusamaks tegi asja veel ka see, et Seppu ja Grafs kohe üldse ei klapi. Nii kui Zeppu juurde satume, nii sellel jalg käib. Kui Zeppu tagant tuleb nii Grafsil kõrvad lidus. Paha on see, et kui ma seda tead siis kipun alateadlikult ise ka kohe seda võimendama: ikka pingule ja pulka Zeppu lähedal.
- Mulle meeldib see kui enne jõulekingi hunnik mu toa nurgas muudkui suureneb. Nii ilus ja nii ... ma ei tea, muudab mu kuidagi õnnelikuks.
- Ui me saime kardinad üles. Kahekesi 8,5m siini tõsta ei ole teab mis lihtne töö. 22 kardina hommikuti eest liigutamine võtab ca 10 min. Kass on ka hr I. tähelepanu nõudmiseks uue viisi leidnud-kui välja ei tehta siis küüned kardina poole. Hr I riidlemise peale on nii äge ju minema kablutada.
- Igakord jõulupeole minnes luban, et vanus ka juba selline, et peaks veidi varem lahkuma. Ja siis juhtub jälle nii, et ma kuidagi üks viimastest, kes tantsupõrandalt minema läheb. Mis teha kui alati seltskond nii meeldivaks osutub. Suured tänud oma kullakesele pr K-le.
2013-12-20
2013-12-11
LKV-10
- katastroofide lainel. Treener oli sunnitud tunnistama, et mu istak ja sõit on absoluutselt katastroofiline. Võiks ju vaidelda... või solvuda... või.... Aga tegelikult on tal täiesti õigus. Kuidagi olen selleni jõudnud, et mu tegevusest sadulas on rohkem kahju kui kasu. Carpiga ma tundsin ennast nigu hmm kahestunud isiksus väljaveninud kumminuku ja tuima käbi vahel. Kumminukust käbiks ja käbist kumminukuks. Carp saatis mu igal juhul soliidselt pikalt. Vähemalt olin niigi tubli, et sain talle griffid alla keeratud. Grafsiga on ka allamäge kõik läinud. Viimase trenni lõpuks olin mina õnnetu ja tema murelik. Egas midagi. Taas uued lubadused endale tublim ja tugevam ja mõtlevam olla. Eriti viimast. Mõtelda enne kui teha!!!
- Markus. Vahepeale üks veidi parem trenn Markusega. Veidi kaklust minu õlgade ja tema suu vahel aga üldiselt võiks endale muude üheliste-kaheliste trennide kõrval korraliku kolme ehk siiski panna.
- Jõulukingid sain enamuses ühe õhtuga ostetud. Vat mida tähendab kui enne kodus nimekiri korralikult läbi mõelda.
- Markus. Vahepeale üks veidi parem trenn Markusega. Veidi kaklust minu õlgade ja tema suu vahel aga üldiselt võiks endale muude üheliste-kaheliste trennide kõrval korraliku kolme ehk siiski panna.
- Jõulukingid sain enamuses ühe õhtuga ostetud. Vat mida tähendab kui enne kodus nimekiri korralikult läbi mõelda.
2013-12-03
LKV-9
- köök lõpuks tellitud. OEH. Tõsiselt.
- tahan reisile. Tromsösse. Kui teate kedagi, kes ka tahaks, andke teada:D
- Grafs. Nii tore, nii tore, nii tore. Galopp õnnestus mõlemale poole, ilma temapoolse protestita. Üritasin järgida kõikki eelmise korra õpetussõnu. Lisaks tegin sammu vasakule voldil kuna sinna poole liikudes ei saa kuidagi oma puusi ja õlgasid õiget pidi pöördesse.
- Carp. Kuidas üks hobune saab küll minu jaoks nii keeruline olla. Mõnele istud paar korda selga ja sa tunned, et ta on oma. Carp aga on siiani kuidagi võõras hoolimata me tihedast kohtumisest viimasel ajal. Aga nii tahaks sõbraks ju saada. Sõit oli.. väsitav. Korra teises traavis oli tunne õige, et hobusel tagumised jalad ka töötavad mitte ei lohise kuskil 100m kaugusel järgi. Siis aga lagunes kõik taas laiali :(. Ei jaksa ma oma säärt tund aega töös hoida temaga. Galopp paremale oli ok, vasakule saime vaid ühe tõstega hakkama. Tema puhul ootamatu oli see, et kui tavaliselt lõdvestustraavi algus on suht kiire siis seekord lükkas ta end kohe puhkereziimile. Ehk ei olnud ka temal parim päev? Lisaks on väljas tema jaoks hirmus libe. Käisin võimalikul aeglaselt ja pika kordega, et ta saaks end ise hoida. Tema tipis kikivarvul kõrval tagumised jalad kanged, iga tema libisemist saatmas muretsev ohe ja puhin.
- tahan reisile. Tromsösse. Kui teate kedagi, kes ka tahaks, andke teada:D
- Grafs. Nii tore, nii tore, nii tore. Galopp õnnestus mõlemale poole, ilma temapoolse protestita. Üritasin järgida kõikki eelmise korra õpetussõnu. Lisaks tegin sammu vasakule voldil kuna sinna poole liikudes ei saa kuidagi oma puusi ja õlgasid õiget pidi pöördesse.
- Carp. Kuidas üks hobune saab küll minu jaoks nii keeruline olla. Mõnele istud paar korda selga ja sa tunned, et ta on oma. Carp aga on siiani kuidagi võõras hoolimata me tihedast kohtumisest viimasel ajal. Aga nii tahaks sõbraks ju saada. Sõit oli.. väsitav. Korra teises traavis oli tunne õige, et hobusel tagumised jalad ka töötavad mitte ei lohise kuskil 100m kaugusel järgi. Siis aga lagunes kõik taas laiali :(. Ei jaksa ma oma säärt tund aega töös hoida temaga. Galopp paremale oli ok, vasakule saime vaid ühe tõstega hakkama. Tema puhul ootamatu oli see, et kui tavaliselt lõdvestustraavi algus on suht kiire siis seekord lükkas ta end kohe puhkereziimile. Ehk ei olnud ka temal parim päev? Lisaks on väljas tema jaoks hirmus libe. Käisin võimalikul aeglaselt ja pika kordega, et ta saaks end ise hoida. Tema tipis kikivarvul kõrval tagumised jalad kanged, iga tema libisemist saatmas muretsev ohe ja puhin.
2013-11-27
LKV-8
- mustade-valgete sokkidega hobuste periood sai otsa
- Üks hobune kappab taas igavestel karjamaadel. Nimelt lahkus peale ootamatut haigust meie sinisilme Kägu. Sellistel hetkedel ma tunnen, et ma ei taha kunagi endale oma hobust.
- Aaria. Ülepika aja seda nime oma nime taga tahvlil nähes võttis silmad üllatusest ümmarguseks. Eks see trenn meil veidi konarlik oli. Kuni galopini suutsin hobust petta, et ma ka veidi oskan aga peale esimest galoppi nentis hobuse siiski "pähh, amatöör". Esimeses galopi tõstes olin nõus hobusele kõik oma hinge tagant ära andma: jalused ja ratsmed jne. Välja kukkus kõik väga koledalt. Peale seda üritasin oma uhkuse ja ego kuskil liiva sees välja noppida ja asi veidi paranes.
- Resta. Jälle mu ümmargused silmad tahvli ees. Ei juhtu just sageli et mind eestlaste selga lastakse. Aga sõit oli selle eest puhas fun. Tal oli üks kerge trenn enne juba selja taga, seega ta oli mõnusalt soe aga mitte väsinud. Platsile oli asetatud laste juhtimisparkuuri rada ja selle me ka ära kasutasime. Trenni lõpuks olid mul põsed väsinud kõrvatagusteni naeratuse hoidmisest. (Galopis kui hobune hakkab oma tempot nõudma tuleb ta kas tagasi võtta või edasi ajada. Tempo tuleb korda saada! Eriti sellise pisikese "püssi" puhul)
- Carpe Diem. Kui pikalt järjest Carpiga sõita kaob see "lõõtsaga trolli" tunne ära. Kui vahe vahele jääb on sul taas kilomeetri pikkune hobune all. Hea meel on, et pr M lahendas mu pikaajalise kommunikatsiooni probleemi Carpi ja galopitõstetega. Nimelt galoppi tõstes kipun õlad krampi tõmbama ja hobust segama hakkama. (Enne tõstet: õlad alla, õlad lõdvaks, ratse korda. Tõste ajal: tunne peab olema nagu tõmbaks ratset veidi tagasi, ette ei tohi anda! Lõõtsaga trollil venib lõõts välja:))
- Grafs. Oi kui tore valge sõstrasilm! Koduselt tuntud ka kui "Hr Keel". See siis tema lõputu kombe kohta sinust kommid ja porgandid lihtsalt välja lakkuda. Boksi pannes ei olnud lakkumist kuskil ja mind vaadati pidevalt kahtlustavalt lidus kõrvadega. Pr M selgitas, et tal lihtsalt vajadus oma soola ja vett ja kolme kõrt põrandal minu eest kaitsta. Ma saaks aru kui tal suhkrut oleks... või eeldas ta seda, et ka mina alustan söögijagamise läbirääkimisi tema lakkumisega... Kuna tal see lakkumise komme on ja ma ei tahtnud trenni minnes avastada, et ma olen jääpulgaks jäätunud siis pidasime kommidega piiri. Kuna enne trenni oli ka aega lasin tal rahus soolaga tegeleda. Esimest korda uue hobuse seljas on alati selline üllatav tunne. Sa ei tea ju midagi ette, ei tema sammu käimist, ei traavi, ei reageerimisi erinevatele asjadele. Grafs liigub nt väga suure tagumiku tööga, seega sain pidevalt meelde tuletusi, et ei tohi kõrvale liikuda, ikka vaid ette taha. Enamus trenni möödus pr M juhendamise alla ja ma olen talle selle eest lõpmata tänulik (alati olen). Esimese traavi ajal sain täpselt teada millisel hetkel lubasin hobusel liiga pikaks vajuda ja millal oli ok. Teiseks traaviks arvas Grafs, et aitab küll, lähme ära koju. Sain teada, et blokeerin hobuse minekut sellega, et traavi minnes lähen sadulast liiga vara välja ja vaatan alla (minu tagasihoidlik püüe piiluda õiget jalga;)) Seega pilk ette, sadulasse paikka, elektrilised jalad (ja pärast salaja pilk alla). Galoppi esimet paari tõstet ta ignoreeris ja ma stekki ka ei julgenud kasutada. Peale pr M abi lahkus Grafs pisikese ülesviskega kohalt. Nähtavasti sobib tema galopp minu kehale, sest mu kõhulõõts suutis end isegi vaos hoida. Ka teine tõste algas pisukese viskega aga siis saime korda kuni.. ta arvas et aitab küll ja igat mu pisiapsu galoppi lõpetamiseks lugema hakkas. Lõdvestustraav oli väga ilus :)
- Üks hobune kappab taas igavestel karjamaadel. Nimelt lahkus peale ootamatut haigust meie sinisilme Kägu. Sellistel hetkedel ma tunnen, et ma ei taha kunagi endale oma hobust.
- Aaria. Ülepika aja seda nime oma nime taga tahvlil nähes võttis silmad üllatusest ümmarguseks. Eks see trenn meil veidi konarlik oli. Kuni galopini suutsin hobust petta, et ma ka veidi oskan aga peale esimest galoppi nentis hobuse siiski "pähh, amatöör". Esimeses galopi tõstes olin nõus hobusele kõik oma hinge tagant ära andma: jalused ja ratsmed jne. Välja kukkus kõik väga koledalt. Peale seda üritasin oma uhkuse ja ego kuskil liiva sees välja noppida ja asi veidi paranes.
- Resta. Jälle mu ümmargused silmad tahvli ees. Ei juhtu just sageli et mind eestlaste selga lastakse. Aga sõit oli selle eest puhas fun. Tal oli üks kerge trenn enne juba selja taga, seega ta oli mõnusalt soe aga mitte väsinud. Platsile oli asetatud laste juhtimisparkuuri rada ja selle me ka ära kasutasime. Trenni lõpuks olid mul põsed väsinud kõrvatagusteni naeratuse hoidmisest. (Galopis kui hobune hakkab oma tempot nõudma tuleb ta kas tagasi võtta või edasi ajada. Tempo tuleb korda saada! Eriti sellise pisikese "püssi" puhul)
- Carpe Diem. Kui pikalt järjest Carpiga sõita kaob see "lõõtsaga trolli" tunne ära. Kui vahe vahele jääb on sul taas kilomeetri pikkune hobune all. Hea meel on, et pr M lahendas mu pikaajalise kommunikatsiooni probleemi Carpi ja galopitõstetega. Nimelt galoppi tõstes kipun õlad krampi tõmbama ja hobust segama hakkama. (Enne tõstet: õlad alla, õlad lõdvaks, ratse korda. Tõste ajal: tunne peab olema nagu tõmbaks ratset veidi tagasi, ette ei tohi anda! Lõõtsaga trollil venib lõõts välja:))
- Grafs. Oi kui tore valge sõstrasilm! Koduselt tuntud ka kui "Hr Keel". See siis tema lõputu kombe kohta sinust kommid ja porgandid lihtsalt välja lakkuda. Boksi pannes ei olnud lakkumist kuskil ja mind vaadati pidevalt kahtlustavalt lidus kõrvadega. Pr M selgitas, et tal lihtsalt vajadus oma soola ja vett ja kolme kõrt põrandal minu eest kaitsta. Ma saaks aru kui tal suhkrut oleks... või eeldas ta seda, et ka mina alustan söögijagamise läbirääkimisi tema lakkumisega... Kuna tal see lakkumise komme on ja ma ei tahtnud trenni minnes avastada, et ma olen jääpulgaks jäätunud siis pidasime kommidega piiri. Kuna enne trenni oli ka aega lasin tal rahus soolaga tegeleda. Esimest korda uue hobuse seljas on alati selline üllatav tunne. Sa ei tea ju midagi ette, ei tema sammu käimist, ei traavi, ei reageerimisi erinevatele asjadele. Grafs liigub nt väga suure tagumiku tööga, seega sain pidevalt meelde tuletusi, et ei tohi kõrvale liikuda, ikka vaid ette taha. Enamus trenni möödus pr M juhendamise alla ja ma olen talle selle eest lõpmata tänulik (alati olen). Esimese traavi ajal sain täpselt teada millisel hetkel lubasin hobusel liiga pikaks vajuda ja millal oli ok. Teiseks traaviks arvas Grafs, et aitab küll, lähme ära koju. Sain teada, et blokeerin hobuse minekut sellega, et traavi minnes lähen sadulast liiga vara välja ja vaatan alla (minu tagasihoidlik püüe piiluda õiget jalga;)) Seega pilk ette, sadulasse paikka, elektrilised jalad (ja pärast salaja pilk alla). Galoppi esimet paari tõstet ta ignoreeris ja ma stekki ka ei julgenud kasutada. Peale pr M abi lahkus Grafs pisikese ülesviskega kohalt. Nähtavasti sobib tema galopp minu kehale, sest mu kõhulõõts suutis end isegi vaos hoida. Ka teine tõste algas pisukese viskega aga siis saime korda kuni.. ta arvas et aitab küll ja igat mu pisiapsu galoppi lõpetamiseks lugema hakkas. Lõdvestustraav oli väga ilus :)
2013-11-21
Hobustele
Kihutades põhjatuultel
sala riivad palgeid,
kabjalöögist puistad taeva
tähti helevalgeid.
Vikerkaare rohumaadel
Suure Vankri kumas,
teispool Linnuteed sind ootab
lahkunud hobuste jumal.
sala riivad palgeid,
kabjalöögist puistad taeva
tähti helevalgeid.
Vikerkaare rohumaadel
Suure Vankri kumas,
teispool Linnuteed sind ootab
lahkunud hobuste jumal.
2013-11-14
LKV-7
- selle aasta halloweenil jäi kõrvits lõikamata. Polnud kõrvitsat ja polnud ka kuskil lõigata. Kuidagi on veidi kahju. Mitte et ma halloweeni tähistada tahaks aga mulle lihtsalt meeldib kõrvitsat lõikuda.
- hakkasime ujumas käima. Muidu kõik tore aga inimesed, eriti lapsed, võiks aru saada mis vahe on "suplusel" ja "terviseujumisel".
- käisin Thori uut osa vaatamas, sest kuidas siis muidu :D. Ütleme nii et üks vend on imeilus ja teine on väga hea näitleja.
- hingedepäeval viisime surnuaeda küünlad. Sel aastal sai metsakalmistu asemel rahumäel käidud. Kuidagi võõras oli, et keset surnuaeda on tänavavalgustus ja liiklusmüra. Aga küünaldes surnuaed on ikkagi nii ilus.
- Hingedega seoses: Hing on nähtavasti kuubikukujuline ja seest tühi. "Hinge peal" "Hinge all" "hinge taga" "hinge põhjas".. jne
- Trennis olen nähtavasti Carpile spetsialiseeritud (vahele veidi Markust). Ju siis jagatakse hobuseid värvide järgi ja mul on hetkel "must-valgete sokkidega"-periood. Carp tundub iga korraga kiiremini soojenevat ja leplikumaks muutuvat. Ka ei lähe ta enam trenni lõpuks väga märjaks. Minust... hmm 60 min korralike säärtega ikka sõita ei jõua, seega mingil hetkel käib ratse üle sääre ja see ei ole mitte hea. Pimedast karjamaast parem ei räägi, rekord hobuste otsimisel on nähtavasti pr M. ja veel mõne nimel, kes on 45 min hobuseid otsinud. Ühesõnaga igakord karjamaale minnes hakkan kohe lund igatsema.
- Biffy Clyro, esirida-TEHTUD! (Jah mul on väike, muutuv nimekiri asjadest mis ma tahan korra ära teha.) See on vist ainus bänd, kelle pärast ma olen valmis esireas olema ja see oli täiesti fantastiline. Hoolimata mu sinistest kätest ja puusanukkidest. Ja publik...alates esimesest sõnast lauldi kõik lood nii kõvasti kaasa, et mul oli raskusi laulja kuulmisega. Biffy plaadid on head aga nende kontserdid on veel 100 korda paremad. See energia mida nad lavalt annavad, see fantastiline mängimine, valgushow jne. Palun tulge veel Eestisse! (nt homme?):D
- ja katsugu keegi mulle öelda, et köögimööbli tellimine on lihtne. Nii palju asju on vaja läbi mõelda, valida, vaielda, proovida, vaadata, arvata, mõõta, jne jne jne . Ning sellise hinna juures ei ole tootjapoolne "ei saa" mingi argument.
- hakkasime ujumas käima. Muidu kõik tore aga inimesed, eriti lapsed, võiks aru saada mis vahe on "suplusel" ja "terviseujumisel".
- käisin Thori uut osa vaatamas, sest kuidas siis muidu :D. Ütleme nii et üks vend on imeilus ja teine on väga hea näitleja.
- hingedepäeval viisime surnuaeda küünlad. Sel aastal sai metsakalmistu asemel rahumäel käidud. Kuidagi võõras oli, et keset surnuaeda on tänavavalgustus ja liiklusmüra. Aga küünaldes surnuaed on ikkagi nii ilus.
- Hingedega seoses: Hing on nähtavasti kuubikukujuline ja seest tühi. "Hinge peal" "Hinge all" "hinge taga" "hinge põhjas".. jne
- Trennis olen nähtavasti Carpile spetsialiseeritud (vahele veidi Markust). Ju siis jagatakse hobuseid värvide järgi ja mul on hetkel "must-valgete sokkidega"-periood. Carp tundub iga korraga kiiremini soojenevat ja leplikumaks muutuvat. Ka ei lähe ta enam trenni lõpuks väga märjaks. Minust... hmm 60 min korralike säärtega ikka sõita ei jõua, seega mingil hetkel käib ratse üle sääre ja see ei ole mitte hea. Pimedast karjamaast parem ei räägi, rekord hobuste otsimisel on nähtavasti pr M. ja veel mõne nimel, kes on 45 min hobuseid otsinud. Ühesõnaga igakord karjamaale minnes hakkan kohe lund igatsema.
- Biffy Clyro, esirida-TEHTUD! (Jah mul on väike, muutuv nimekiri asjadest mis ma tahan korra ära teha.) See on vist ainus bänd, kelle pärast ma olen valmis esireas olema ja see oli täiesti fantastiline. Hoolimata mu sinistest kätest ja puusanukkidest. Ja publik...alates esimesest sõnast lauldi kõik lood nii kõvasti kaasa, et mul oli raskusi laulja kuulmisega. Biffy plaadid on head aga nende kontserdid on veel 100 korda paremad. See energia mida nad lavalt annavad, see fantastiline mängimine, valgushow jne. Palun tulge veel Eestisse! (nt homme?):D
- ja katsugu keegi mulle öelda, et köögimööbli tellimine on lihtne. Nii palju asju on vaja läbi mõelda, valida, vaielda, proovida, vaadata, arvata, mõõta, jne jne jne . Ning sellise hinna juures ei ole tootjapoolne "ei saa" mingi argument.
2013-10-28
LKV-6
- koleda tuule ja rahega sai väike hõimlane esimest kord hobuse selga pandud. Veidi ta küll kahtles selles ettevõtmises aga lõpuks tundus, et meeldis ka. Huvitav asi nende pisikeste poistega- pisikese hobusega sõites vaadatakse alati unistavalt suurte hobuste poole. Pisikestele tüdrukutele sobivad pisikesed nunnud ponid küll:)
- ise sain taas Carpi selga. Nagu alati 15 min minu rassimist ja siis soojenes proua üles. Ühes nurgas olev atv järelveetav kobestaja oli kogu selle tuule ja rahe mölluga siiski ta jaoks veidi kõhedust tekitav, millele siis järgnes ka paar kepsakamat hüpet sealt eemale ja trenni lõpuni jäi ta seda veidi kahtlustavalt jälgima.
-Markusega ei ole viimased sõidud nii ülevad olnud kui esimesed: ei ole mina ta seljas suutnud tema jaoks piisavalt puhtalt istuda ning ei ole tema ka väga leplik olnud. Esimene põhjus kindlasti mina aga lisaks ka võib olla see, et sees pole tema jaoks nii tore sõita kui väljas ning ehk ka veidi õpitud käitumist galopist kõrvale hiilimiseks. (Loodan, et pr M. on võimalus temaga lähiajal sees sõita ja oma arvamus selle kohta öelda, siis oskan vajalikke taktikaid kasutada). Aga ülemõistuse armas ja tark loom on ta ikkagi.
- linnud on võtnud plaani mind vaeseks süüa. 500g seemneid päevas. Lisaks rasvatihastele on lihtsa-söögi-sõnum jõudnud ka varblasteni, kelle saabudes toidulaud hoopis lärmakamaks muutus. Kui tihased on viisakad jagajad: haaratakse seeme ja lennatakse puu otsa seda sööma andes teistele ka võimalus ning rasvapallide kallal ollakse lausa 4-5-kesi, siis varbalsed on hoopis teist tüüpi. Linnumaja jääb nendest kasutamata, sest seal püsimine pole lihtne. Samas on täielikult nende maffia all söögimaja alune plats. Lärmakalt aetakse sealt ära kõik tihased ja ka üksteisega kipub riiuks. Rasvapalle süüakse kas peaalaspidi nööri küljes rippudes ja muidugi üksinda või siis alumiselt oksalt järjekorras upitades. Järjekorras käib pidev sõnelus, kellel õigus parteipiletiga või laste tõttu ette trügida ja kellel õigus kui kaua palli närida enne kui järjekord edasi peaks liikuma.
Tihaste ring on laienenud sinitihaste ja salutihaste poolt. Samuti on nähtud liikumas rohevinti ja väike- kirjurähni. Viimane üritab ka meie maja ära süüa, seega mu linnu söögimaja on nüüd pidevas teisaldamisohus majast kaugemale, soovitavalt paar kilomeetrit :)
- ise sain taas Carpi selga. Nagu alati 15 min minu rassimist ja siis soojenes proua üles. Ühes nurgas olev atv järelveetav kobestaja oli kogu selle tuule ja rahe mölluga siiski ta jaoks veidi kõhedust tekitav, millele siis järgnes ka paar kepsakamat hüpet sealt eemale ja trenni lõpuni jäi ta seda veidi kahtlustavalt jälgima.
-Markusega ei ole viimased sõidud nii ülevad olnud kui esimesed: ei ole mina ta seljas suutnud tema jaoks piisavalt puhtalt istuda ning ei ole tema ka väga leplik olnud. Esimene põhjus kindlasti mina aga lisaks ka võib olla see, et sees pole tema jaoks nii tore sõita kui väljas ning ehk ka veidi õpitud käitumist galopist kõrvale hiilimiseks. (Loodan, et pr M. on võimalus temaga lähiajal sees sõita ja oma arvamus selle kohta öelda, siis oskan vajalikke taktikaid kasutada). Aga ülemõistuse armas ja tark loom on ta ikkagi.
- linnud on võtnud plaani mind vaeseks süüa. 500g seemneid päevas. Lisaks rasvatihastele on lihtsa-söögi-sõnum jõudnud ka varblasteni, kelle saabudes toidulaud hoopis lärmakamaks muutus. Kui tihased on viisakad jagajad: haaratakse seeme ja lennatakse puu otsa seda sööma andes teistele ka võimalus ning rasvapallide kallal ollakse lausa 4-5-kesi, siis varbalsed on hoopis teist tüüpi. Linnumaja jääb nendest kasutamata, sest seal püsimine pole lihtne. Samas on täielikult nende maffia all söögimaja alune plats. Lärmakalt aetakse sealt ära kõik tihased ja ka üksteisega kipub riiuks. Rasvapalle süüakse kas peaalaspidi nööri küljes rippudes ja muidugi üksinda või siis alumiselt oksalt järjekorras upitades. Järjekorras käib pidev sõnelus, kellel õigus parteipiletiga või laste tõttu ette trügida ja kellel õigus kui kaua palli närida enne kui järjekord edasi peaks liikuma.
Tihaste ring on laienenud sinitihaste ja salutihaste poolt. Samuti on nähtud liikumas rohevinti ja väike- kirjurähni. Viimane üritab ka meie maja ära süüa, seega mu linnu söögimaja on nüüd pidevas teisaldamisohus majast kaugemale, soovitavalt paar kilomeetrit :)
2013-10-18
LKV-5
- Markus, Markus, Markus- oeh ma täiesti armunud. Ei, ma ei hakka elukaaslast välja vahetama. Nagu alati on juttu hobusest. Hobusest, kelle tarkus on lõputu, oskused piiritud ning kes oma heatahtlikul ja rangel kombel on nõus mind õpetama. Kõik mis ma teen valesti saab sekundmurdosa jooksul tema poolt noomituse. Kõik mis ma teen õigesti saab sama kiirelt heakskiidu. Hobune, kes on nelja tunniga mulle õpetanud, kus on mu tasakaalu nõrgad kohad, millal on käed valesti, mil pole jalgade surve võrdne jnejnejenjne. Ma olen oma sõidu kohta saanud rohkem tagasisidet kui kunagi varem. Vastutasuks üritan olla püüdlik ja hoolas õpilane, sest selle, et temaga vaidlusesse ei tasu astuda, sain esimeses tunnis selgeks :D
- Eelmisel pühapäeval sain esimest korda elus tunda, mis tähendab hobusega üheks saada, ei ole enam ratsaniku ja hobust, on ühised mõtted, ühine liikumine, ühine hingamine. See ei olnud enam ratsutamine- see oli laul.
- Ostsin linnukestele toidumaja ja täna hommikuks oli see juba pooltühjaks söödud. Ma arvan, et mul läheb linnusööta nüüd tonnides.
- Parallelmaailmast: kuidas suhtuda kui ligi 60 aastane garderoobitädi lausub: "ega vanurid enam üle riietehoiuleti hüpata ei jaksa. Mina jaksan. tahate ma näitan" ja näitabki....
-õhtuks lubas esimest korraliku sügistormi, jään ootele. (Homseks võiks muidugi läbi saada siis trennipäev).
- Eelmisel pühapäeval sain esimest korda elus tunda, mis tähendab hobusega üheks saada, ei ole enam ratsaniku ja hobust, on ühised mõtted, ühine liikumine, ühine hingamine. See ei olnud enam ratsutamine- see oli laul.
- Ostsin linnukestele toidumaja ja täna hommikuks oli see juba pooltühjaks söödud. Ma arvan, et mul läheb linnusööta nüüd tonnides.
- Parallelmaailmast: kuidas suhtuda kui ligi 60 aastane garderoobitädi lausub: "ega vanurid enam üle riietehoiuleti hüpata ei jaksa. Mina jaksan. tahate ma näitan" ja näitabki....
-õhtuks lubas esimest korraliku sügistormi, jään ootele. (Homseks võiks muidugi läbi saada siis trennipäev).
2013-10-08
LKV-4
- Treener sai sünnipäevaks nii ilusa üllatuse, et pisarad tulid silma. Seega laste kahenädalane töö ja vaev ja peituse mängimine tasus ennast ära.
- Sõbrannade ja sõpradega peaks tihedamini kohtuma. Pr M-iga käisime kohvetamas ja kaubanduskeskuse poodides-ainult-naistele. St kõik juveelid vaatasime ära ja kõik lõhnad nuusutasime ära. Üks oli hirmus hea aga nüüd ei mäleta keegi milline.
- Üle pika aja sain teha lebo ja tv päeva. St voodist väljusin kange seljaga alles kell 16:00. Vahelduseks äärmiselt mõõõnus.
- Hr I sai aasta vanemaks. Hirrmus.
- Tegin ühe trenni päeva, mil tallis käisin aga kõrvavalu tõttu hobuse selga ei läinud. Igal juhul jäi mul arusaamatuks kuidas ma tavaliselt siiski sinna jõuan. Tunde laste aitamist, hobuste pesemist jne.
- Horse Show: liitun Beletskiy fännklubiga, mu tagumikukondid on plastiktoolidest siiani valusad (kolm päeva hiljem), meie hobutarvete müüjad ei tea nähtavasti midagi messipakkumistest, elementaarne viisakus hakkab maailmast ära kaduma, pr M-ile suured tänud.
- Milline näeb välja trenn kus on 9 sõitjat, kellest 2 suudab hobust raja peal hoida. Ja sul on ülejäänutele vaid kolm jalutajat võtta. HULLUMAJA- ja seda 3 meetriste vilkuvate neoontähtedega.
Trenn algas sellega et Diamond ehk siis Tibu tuli ära tuua. Eelmisest trennist ta oli juba vabastuse võtnud. Õnneks oli ta selle kuskile ära kaotanud ja sunnitud minuga tulema. Lisaks tõin kõik kes võimalikud lastele koplist ära. Koplis on nimelt pisike Alfa, kes vahel otsustab lastele hambaid näidata. Kedagi teist asjalikku polnud ka saata. Saime hobused siis isegi kellaajaks valmis ja platsile. Ning siis pakuti mulle lahkelt võimalust ise trenni anda. Viskasin pilgu mööda rada jalutavatele lastele ja olin nõus. Kahjuks ma ei hinnanud nende taset siiski piisavalt hästi. Ja mu raudvara hobused vedasid mind ka alt. Diamond, kes jalutab alati mööda rada, silm pool loojas, otsustas, et ta on minu peale solvunud karjamaalt ära toomise osas ning peab seda minuga veel veidi arutama. Üritasin teda veenda, et pärast räägime ja tegelesin tema rajale tagasi veenmisega. Mispeale Jaska otsustas, et ahah "me lähme rukist lõikama, kes leiab uue tagumiku nina alla" ning arvas et ElBegi tagumik oleks päris hea variant. ElBeg arvas aga, et temale sobib ainult kabi-vastu nina. Nii Diamond tagasi lapsele paar sõna juhendiks, ruttu jooksuga Jaska juurde, lapsele paar sõna ja Winstoni juurde, kelle väiksel vapral ratsanikul juba pisarad silmas- vana hea winston kehastus kellekski teiseks ja otsustas kõige ilusamal traavil mööda platsi nagu noor jumal ringi lasta. Nii pisarad pühitud- Winc rajale. Diamond rajale. Jaska rajale. Nii, et minu osa: joosta mõõda platsi ringi ja talutada neid eksinud lambukesi tagasi rajale, vahepeal häält tõsta kui asi eriti ohtlikuks läks, pisaraid pühida ja lohutada, pärast lapsevanematele seletada, et tavaliselt meil on siiski koordineeritum tegevus. Tänuks sain küll Markusega sõita aga vaid 30 min, sest keegi pidi vapraid hiirekesi ka tallis aitama. M-i Markuse vaimustusest saan nüüd aru küll.
- Sõbrannade ja sõpradega peaks tihedamini kohtuma. Pr M-iga käisime kohvetamas ja kaubanduskeskuse poodides-ainult-naistele. St kõik juveelid vaatasime ära ja kõik lõhnad nuusutasime ära. Üks oli hirmus hea aga nüüd ei mäleta keegi milline.
- Üle pika aja sain teha lebo ja tv päeva. St voodist väljusin kange seljaga alles kell 16:00. Vahelduseks äärmiselt mõõõnus.
- Hr I sai aasta vanemaks. Hirrmus.
- Tegin ühe trenni päeva, mil tallis käisin aga kõrvavalu tõttu hobuse selga ei läinud. Igal juhul jäi mul arusaamatuks kuidas ma tavaliselt siiski sinna jõuan. Tunde laste aitamist, hobuste pesemist jne.
- Horse Show: liitun Beletskiy fännklubiga, mu tagumikukondid on plastiktoolidest siiani valusad (kolm päeva hiljem), meie hobutarvete müüjad ei tea nähtavasti midagi messipakkumistest, elementaarne viisakus hakkab maailmast ära kaduma, pr M-ile suured tänud.
- Milline näeb välja trenn kus on 9 sõitjat, kellest 2 suudab hobust raja peal hoida. Ja sul on ülejäänutele vaid kolm jalutajat võtta. HULLUMAJA- ja seda 3 meetriste vilkuvate neoontähtedega.
Trenn algas sellega et Diamond ehk siis Tibu tuli ära tuua. Eelmisest trennist ta oli juba vabastuse võtnud. Õnneks oli ta selle kuskile ära kaotanud ja sunnitud minuga tulema. Lisaks tõin kõik kes võimalikud lastele koplist ära. Koplis on nimelt pisike Alfa, kes vahel otsustab lastele hambaid näidata. Kedagi teist asjalikku polnud ka saata. Saime hobused siis isegi kellaajaks valmis ja platsile. Ning siis pakuti mulle lahkelt võimalust ise trenni anda. Viskasin pilgu mööda rada jalutavatele lastele ja olin nõus. Kahjuks ma ei hinnanud nende taset siiski piisavalt hästi. Ja mu raudvara hobused vedasid mind ka alt. Diamond, kes jalutab alati mööda rada, silm pool loojas, otsustas, et ta on minu peale solvunud karjamaalt ära toomise osas ning peab seda minuga veel veidi arutama. Üritasin teda veenda, et pärast räägime ja tegelesin tema rajale tagasi veenmisega. Mispeale Jaska otsustas, et ahah "me lähme rukist lõikama, kes leiab uue tagumiku nina alla" ning arvas et ElBegi tagumik oleks päris hea variant. ElBeg arvas aga, et temale sobib ainult kabi-vastu nina. Nii Diamond tagasi lapsele paar sõna juhendiks, ruttu jooksuga Jaska juurde, lapsele paar sõna ja Winstoni juurde, kelle väiksel vapral ratsanikul juba pisarad silmas- vana hea winston kehastus kellekski teiseks ja otsustas kõige ilusamal traavil mööda platsi nagu noor jumal ringi lasta. Nii pisarad pühitud- Winc rajale. Diamond rajale. Jaska rajale. Nii, et minu osa: joosta mõõda platsi ringi ja talutada neid eksinud lambukesi tagasi rajale, vahepeal häält tõsta kui asi eriti ohtlikuks läks, pisaraid pühida ja lohutada, pärast lapsevanematele seletada, et tavaliselt meil on siiski koordineeritum tegevus. Tänuks sain küll Markusega sõita aga vaid 30 min, sest keegi pidi vapraid hiirekesi ka tallis aitama. M-i Markuse vaimustusest saan nüüd aru küll.
2013-09-23
LKV-3
- Vanapoiss Winston pakkus meeldivat kulgemist. Veidi väsinult aga eks siis üritasin seda arvestada ja pakkuda talle rohkem paindeid jms tööd.
- Carpe Diem ehmatas mind koplist väljudes tõsiselt. Nimelt ta nähtavasti libises korra ja tasakaalu kaotamise peitmiseks sooritas elegantse hüppega lühispurdi. Seejärel vaatas puristades ringi, et ega keegi ometi tema ebaväärikat apsu ei märganud. Sõidus ca 15 min tassisin mina teda ja seejärel õnneks oli ta juba nõus ka mind tassima. Huvitav kas lapsed karjuvadki pimedas kõvemini? Või oli õhtu nii vaikne, et kõik lihtsalt kostus paremini?
- Täpi- uus põnev väljakutse. Hobune kogu mu trennis käimise aja olemas olnud aga mul pole õnnestunud ta selga veel saada. Ehk ka seetõttu, et tegu suhteliselt väikse hobusega ja rohkem lastele sõbraks olnud. Tubli õpetaja esiteks tasakaalu osas (väike hobune lihtsalt kukub külili kui mina kuskile kalduma hakkan) ja teiseks kandadega sudimise osas (temaga seda teha ei saa, sest seal kus on minu kannad poel enam hobust)
- mu autol ON turvapadjad. See pikalt kahtluse all olev fakt on nüüd esinduse poolt tõestatud. Jee.
- Loomaaias käidud. Hülged ja kotkad on jätkuvalt mu lemmikud. 3a laps kõrvalt: vaata kui suur. Nii suur nagu kolm kala, seda saaks mitu päeva süüa. Salvador Dali maalitud haldjakõrvulised sead olid ka ilusad.
- Miks kõik poed müüvad ühesuguseid saapaid? Miks saabaste hind on vanas rahas ligi kaks ja pool tuhat krooni? Miks H&M is ei ole müügisaalis piisavalt peegleid ja miks ei ole seal ka pinke saabaste proovimiseks? Miks lapsevanemad arvad, et nunnu on kui nende laps turnib igal pool? Miks suvi ära läks? Külm on.
2013-09-13
LKV-2
- Diamond kardab peale treilerite veel midagi. Nimelt tallipoisse helendava põhupalli najal. Ehmatas nii ära, et suu vajus lahti ja näol oli tõelise segaduse ilme. Sest hobune, kes midagi ei karda, ei tea ka kuidas käituda hirmu korral. Keeran ümber küsin Tibult, et mis siis nüüd. Tema selle peale otsustas talli tagasi põgeneda. Põgenemisest ei saanud muidugi asja, sest väikeses koridoris ei mahu selline ehmataja lihtsalt põgenema. Peale Mariti "Noh Diamond, võta mõistus pähe", ta seda tegigi ja oli nõus muga puristades ja ohates väljuma :D
- naabritega Tüdrukute-majast sai grillitud. Oli tore õhtu siidri, udu ja VÕTAga. Oleme astunud esimesed sammud kommuunis lõimumise teed.
- Hr A. sai lõpuks doktoritöö kaitstud. LÕPUKS.
- Sain tuvastatud õunad mida ma ühel ehituskrundil korjamas käin. Nähtavasti on tegu Sügisdesserdiga. Nii, et nüüd ma tean mis õunapuu ma oma aeda istutama pean.
- Üle pika-pika aja sai täitsa uue ja tundmatu hobusega sõita. Toreda ja pugeja Lusijaga. Esimesed 15 min tegime "purjus ussi", sest Lusija kuulab kõikki tasakaalu muutusi sadulas ja ma üritasin siis neid paikka saada, seda küll enamus aega teisele poole üle kompenseerides. Harjumatu on sõita ka hobusega, kes ise rada ei hoia- meie omad teavad, et kui nina on raja poole siis on minek rajale. Lusija oleks minu käsul nõus olnud ka läbi seinte sõitma seega ei tohtinud hetkekski juhtimist ära unustada. Galoppiga tuli Primary meelde, nimelt teda tõsteti galoppi samuti sisemisest jalast, mis on esmapilgul tõeline väljakutse. Vasakule pusisime, mis pusisime aga galopp jäi saavutamata. Paremale sain siis kui jätsin jalad teisejärguliseks ja üritasin tõsta rohkem istakuga, väga mõnus oli, eriti see, et hobune ise on nõus galoppi säilitama ka siis kui jalg korraks eemale satub.
- käisin Linnateatris Hamletit vaatamas. Etendus väga meeldis ja oma vürtsi lisas esireas oht kas varvastest trambitud saada või peata lahkuda. Ja püssi paugud kõlavad tiirus kõvemini tegelikult;) Tiiru igatsus tuli nüüd.
2013-09-02
LKV-1
Et siis linnuke jälle kirjas:
- koolisõidu võistlustel osaletud. Ise närvis ja suutsin hobuse ka endast välja ajada aga lõpeks saime kõik elemendid kirja ja 50,4 %
-hobusele patsid tehtud, ca 50 min, väga väsinud käed aga ilusad tulid ikkagi
- seenel käidud (viis porgandiriisikat, männiriisikaid, liivapuravikke, kaseriisikaid, kasepuravik)
-seenepirukas tehtud. Selle ka kaasnes ettenägematu võitlemine taignaga, mis ei tahtnud ei pannile ega ahju ära mahtuda
- Winstoniga maastikul käidud. Ei ole nii mugav ja usaldusväärne mu jaoks kui Diamond aga täitsa muhe. Veidi kahtlustavalt ta üle nende rontide ja kivide küll ronis. Eks vanus ka juba sunnib teda ettevaatlikusele ja nuh ega mingil saksa koolisõidu veteranil tasugi pea laiali otsas mööda võsa kablutada. Lõppes sõit meeldiva metsiku galopiga piki kopli äärt.
- Näljamängud ("Hunger games") vaadatud- ei saanud fenomenist aru aga ega ma Videviku saagal ka aru ei saanud.
- Sõjaratsu ("Warhorse") vaadatud- küll oli sõja ajal palju häid inimesi. Loki oli kena. Film oli veidi liiga kiirete inimeste vahetumisega. Hobune oli tore. Paar pisarat ka saime välja (no ei ole loomad okastraadis lihtne vaatepilt).
2013-07-25
Tagasi pluss-küljel
Peale ahastusi-kaklusi-kirumisi-pahandamisi-masendumisi oli keegi eile Winstoni ära vahetanud. Juba esimeses sammus olid tagant tõukamine tunda. Terve trenni jooksul vaid paar korda üritas alla ratsme taha ära põgeneda ja pea kuklas jonnimist oli ka vaid hetk. Müstiline. Tahaks küll ennast kiita aga tegelikkuses oli vist hobusel lihtsalt tuju sõita. Kuna jätkuvalt tegelen oma säärte tööga katsetasin täna seda, et alguses samm ilma jalusteta, nii sain sääre tunde paika. Ning terve trenni kui sääretunnetuse ära kaotasin, läksin tagasi ilma jalusteta sõidu juurde. Sääred paikka ning siis jalused tagasi. Ühesõnaga niitoreniitoreniitoreniitore. Lisaks tuli Maarit trenni ühe pisikese kollase nunnu retriiveri kutsikaga kelle karva sisse veidi oma koeratuska sain ära anda.
Ahjaa: Mul on kaksikule ja endale kaks Biffy Clyro piletit olemas. Jeiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Kolm piletit tuleb reedesest müügist juurde saada.
Ahjaa: Mul on kaksikule ja endale kaks Biffy Clyro piletit olemas. Jeiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Kolm piletit tuleb reedesest müügist juurde saada.
2013-07-08
Vedru maas
Kolm pool aastat ratsutamist ja nüüd on vedru maas. Miski ei õnnestu ja kange tahtmine on käega lüüa. Kui mul kolme poole aastaga pole säärt tekkinud kas ta enam tekibki? Kui ma kolme poole aastaga ei ole suutnud käsi õigesti hoida, kas ma enam õpingi? Kui ma siiani ei saa aru, millal on hobuse samm õige, kas ma enam üldse hakkangi seda aru saama?
Igatsen hetkel taga neid aegu mil oli "samm, traav, galopp" mitte "paine, tempo, lõdvestatus, impulss, tõuge, kaela hoid" ja kõikke seda "liiga palju liiga vähe liiga kiire liiga aeglane....". Ja hobustest on lihtsalt kahju kui selgub, et sa tund aega oled sundinud teda valesti liikuma.
Seega kui keegi vedru pingutada mõistab oleks nüüd hea hetk end välja hõigata....
Igatsen hetkel taga neid aegu mil oli "samm, traav, galopp" mitte "paine, tempo, lõdvestatus, impulss, tõuge, kaela hoid" ja kõikke seda "liiga palju liiga vähe liiga kiire liiga aeglane....". Ja hobustest on lihtsalt kahju kui selgub, et sa tund aega oled sundinud teda valesti liikuma.
Seega kui keegi vedru pingutada mõistab oleks nüüd hea hetk end välja hõigata....
2013-01-27
Subscribe to:
Posts (Atom)