-Hobusejutte. D on ikka nii armas. Ja D. jalad on korras. Noh nii korras kui nad saavad olla. St veidi ikka tugevamalt tuleb harjata ja korralikumalt aga ei mingit vajadust tohterdamisele. Lapsed olen ka ära hirmutanud. Sõber muljetas kuidas oli tallivahel ja väiksed tüdrukud, nahk seljas märg, nühivad D. jalgu ja arutavad, et nad nii kaua juba teinud et ei tea kas on puhtad muidu, et mina muidu tulen riidlen. Kole koll mina :D Loodame, et see kollitamine ka teiste hobuste jalgadeni jõuab :D. Ja mul on veel üks stalker- J. See nüüd ka selline, et kui kuskil õue peal jalutan siis kaks pisikest silma muudkui jälitavad ja kui lähemale juhtun siis tuleb komminorimis-purrrrr ka :).
- Treenerijutte. Treener on nii raske olla. Lapsed on toredad ja see kõik on äge aga nii raske on vahest oma emotsioone kontrollida. Ikkagi inimene. Vahel ma olen paha ja range treener ja nõuan igasugu raskeid harjutusi nt kükid ja kõhulihased ja teen "tallihäält" kui mind ei kuulata :( Kuigi vahel on lapsel pikk ja väsitav päev olnud või muu mure. Oeh. Aga igal juhul trenni lõpuks võtame nii laps kui mina end kokku ja lõpetame positiivselt st lõpuks mõni harjutus mis hästi välja tuleb ja saab palju kiita kohe ka. Ja oi, ma nii liigutatud, sest üks mu pisike on nõus kuu ja tähed alla tooma J. pärast. Mitte minu ega enda pärast aga pisikese poni pärast. Ja pisike poni annab sellele lapsele nii palju andeks ja on nii palju rohkem temaga nõus asju tegema. Oeh :). Seega küll ratsutatakse käte ja jalgade ja istakuga jne aga tuleb ratsutada ka südamega. Nii nüüd heldisin ära aga see on lihtsalt nii tore, see kui näed kuidas ühe hobuse ja ühe lapse vahele tekib see miski.
- Aiajutte. Ooo neid jutte saab siin nüüd palju olema. Kohe kohe talgud- 450 elupuulast tahavad jalad mulda saada. Siis on suur peenra projekt. Isegi joonise tegin et Teisepoole kinnitus saada. Ja esimene puuke on istutatud. Pisike iluõunapuu: Malus Coccinella. Loodame et ta väga ei solvunud sest otse aiandi poputamisest sai siuh keset paeplaati pandud.
