Tagasi pluss-küljel

Peale ahastusi-kaklusi-kirumisi-pahandamisi-masendumisi oli keegi eile Winstoni ära vahetanud. Juba esimeses sammus olid tagant tõukamine tunda. Terve trenni jooksul vaid paar korda üritas alla ratsme taha ära põgeneda ja pea kuklas jonnimist oli ka vaid hetk. Müstiline. Tahaks küll ennast kiita aga tegelikkuses oli vist hobusel lihtsalt tuju sõita. Kuna jätkuvalt tegelen oma säärte tööga katsetasin täna seda, et alguses samm ilma jalusteta, nii sain sääre tunde paika. Ning terve trenni kui sääretunnetuse ära kaotasin, läksin tagasi ilma jalusteta sõidu juurde. Sääred paikka ning siis jalused tagasi. Ühesõnaga niitoreniitoreniitoreniitore. Lisaks tuli Maarit trenni ühe pisikese kollase nunnu retriiveri kutsikaga kelle karva sisse veidi oma koeratuska sain ära anda.

Ahjaa: Mul on kaksikule ja endale kaks Biffy Clyro piletit olemas. Jeiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiii. Kolm piletit tuleb reedesest müügist juurde saada.