LKV-83

- Hobusejuttu. Eile õhtul käsikaudu läbi udu trenni jõudes oli märkmikus mu nime taga kaks hobust. Võiga. Kaks hobust kelle selga ma väga meeleldi ei istu. Pontsakas ja iseteadlik proua A ja uhke koolisõidu karjääriga vägaseenior ämblik M. Kuna lisaks sain ka teada, et ma pean hobuse selga saama 15 min siis jäi valik M. Sest ta elab boksis. Miks Ämblik- ma ei tea lihtsalt meenutab sellist tarka hallide vuntsidega ämbliku. Kelle kõik jalad ja kael toimivad ja painduvad sõidu ajal omasoodu ja keskel on kuskil keskel keha. Ja no selline Ämblik, kes vaatab toa nurgast teraste silmadega, köhatab ja kohmab "Äh kõik on amatöörid ja noorus on hukkas". Meenutab veidi mu kadunud vanaisa ja seda ikka heas mõttes. Vanaisa kellega sai poliitikast räägitud ja eluolust ja kes pidevalt vaidlema kippus ja isegi kui ta kõigest enam hästi aru ei saanud siis austusest tema elutarkuse vastu kinnitasid, et tal on omamoodi alati õigus aga ... :D. Ämblik M.-ga on samamoodi. Tal on ju täiesti õigus, et ma ei suuda istuda nagi proffid koolisõitjad ega jalga nii kindlalt hoida jne aga... :D Sõjakalt pea lehvimas tehakse selgeks, et ei süüdi ole tema eakas keha mis kauem soojendamist juba vajab või mõni lihas või kõõlus mis niisketel päevadel tunda annab. Ei, tema on igavesti noor ja teab täpselt kuidas platsil ringi peab lehvima. Ja kui siis ütelda et "Kle ära kihuta" keerab ta ma ei tea kuidas üle oma kaela oma targa silma sinu poole ja ütleb, et "Pähh. Amatöör". Ei, kakelda pole temaga mõtet. Noogutad, et noh põhimõtteliselt on sul õigus, aga... teeks siin ikka peatuse. Peatus siis ka suuremeelselt tehakse. Veidi on ta leebunud käskude suhtes aga samas on tekkinud rohkem isetegevust. Just seda, et ah traav no ma siis lehvin, ei tea kuhu, ei tea mis tempost, ei tea kellega aga pajehhali. Ja täiesti olemata on traavi-sammu üleminekud. Ükskõik kui tasaselt tagasi võtsin, mauh peatus ja kaks terast silma vaatavad mu vasakul jala säärt- nuh, said oma peatuse. Peale julgelt poolt tundi pusimist suutsin talle selgeks teha, et peale traavi tuleb samm ja siis ausõna läheb ka veel trenn edasi. Traavist galopitõstetega polnud kummalegi poolele kummalisel põhjusel mingit probleemi. Tavaliselt pusivad lapsed just sellega kõige rohkem. Ja noh tahaks siinkohal endale õlale patsutada, aga... M,- käivad trennid tujude järgi. Kui on hea tuju ongi toredam ja kuulekam. Kui on halb tuju siis parem ära torgi ja lase vanakesel olla. Noh nagu vanaisagi.
- Öised koplid ja lapsed. Kurdan muret, sest jagatud mure on suurem mure ja äkki jõuab ka FB-sse ja televisiooni ja ma saan kuulsaks ja kuulus mure on ju puha rõõm :D (vata kuhu maailm jõudnud on). Ma tahaks, et tallis oleks reegel. See reegel, et alla 12-ne ei käi üksi koplis ja alla 18, ei käi üksi koplis kui on juba taskulampi vaja. Kahekesi võivad käia. Et kui midagi juhtub, mida iganes. Keegi kaotab kummiku, keegi hammustab kedagi, keegi kaotab kedagi või midagi. Siis saab keegi abi järgi tulla. Eile õhtul oli nii paks udu, et taskulamp näitas vaid 5m kaugusele ja üks vapper tüdruk läks ühte vaprat hobust koplist tuppa tooma. Üksi. Vaid pisikese taskulambiga. Meie kahe täiskasvanu südamed ei pidanud vastu, seega A. läks autotuledega teed näitama kopli äärde ja ma jäin teise taskulambiga värava juurde valvesse, et kui liiga pikalt vaikus on siis peab keegi ju lapse ära ka tooma. Või noh esialgu käsikaudu üles otsima. Ja just siis kui mu hing juba veidi värelema hakkas (no peale seda kui ma vaid kuulsin kuidas hobused jooksuga ringi müdistavad) nägin ma ühte pisikest taskulampi koplist värava suunas värelemas. Vaprad on need väiksed hinged aga kas neil ikka on vaja õhtul üksi nii vaprad olla.

LKV-82

- Mul on nüüd aed! Selline väga oluline teadaanne. Seega nüüd saab siin rohkem ka aiajuttu olema.
- Roosid. Aeda tekkis kõige pealt muru, mis juulis sai maha soputatud ja nüüd muudkui hooga kasvab. Esimese asjana sai potist maha istutatud mu roosid ja siis kohe sai neid ka juurde soetatud ;) Seega roosidest elavad mu peenras lisaks juba olemas olnud Winchester Cathedralile ja "sildi ära kaotanud tundmatu Pilgrimi asemele, mille teinepool kogemata trimmeriga ära hävitas, ostetud oranžile roosile (võib olla Austini Lady of Shalott)" lisandunud pinnakatte roos Pink Cover ning järjest loe- Augusta Luisa, Nostalie, Europeana ja Burgundy Ice. Juba on plaan kuhu neid veel istutada ;)
- Kohe kolis sisse ka väike kadakas Shlager, sest pole ju mõeldav kui esiukse kõrval midagi igihaljast pole. Ja et ta üksi poleks siis on seal kohad sissevõtnud ka kolm kukerpuud, millest üks pole kindlasti see sort, mis ta sildi järgi olemas peaks. Taha kivi juurde planeeritavale taimekogumikule alustuseks on hetkel istutatud vaid väike roosa astilbe ja tähkjas liatris mummude ja liblikate meelitamiseks.
- Tulbid. Nädalavahetusel sai maha ca sada tulbi ja nartsissi sibulat maha toppitud ja kui mu Teinepool küsib palju neid on siis jätke meelde, et vaid kakskümmned :D
- Oh ja kuna kingsepa lastel pole kingi siis pildid on neist kõik tegemata. Googeldage ise :D

LKV-81

- Ratsutamise juttu taas. Nii hetkel on treeneril minuga plaan. Mingisugune. Igal juhul D-d käin patsutamas ja nunnutamas ja sõidan hoopis teise.... D-ga. No nimetame teda siis Do-ks. Noh et sassi ei läheks (ehk siis treenerid 3x M. ja hobused 2x D- ei tundu ju üldse segamini minevat, onju?). Do on erilise turjaga hobune, mis lisab tema sadulale oma omapära st kui sinu ja hobuse vahel on mitu-mitu cm batuuti siis no ütleme nii et esimeses trennis tuli iga ülemineku peale naer peale ja üritasin mitte alla kukkuda. Kolmandaks trenniks olin suutnud õppida juba seljas istuma. Õppimise tegi veidi lihtsamaks jaluserihmadele lisatud paar auku. ja kui kolmas trenn oli juba täitsa täitsa siis eilne neljas oli täielik ikaldus. Hobune oli juba korra trennis käinud, mina olin tallis asjatanud ka kokku juba märkimisväärne arv asjalikke tunde. St tundus, et tema oli veidi väss ja mina olin liiga väss, et teda sealt vässist üle aidata. Ei saanud ma käsi toredaks, ei saanud ma jalgu ümber. Mitte, et need oleks eraldi probleemid kuna esimene teatavasti sõltub teisest. Treener M. mõtles meile, kuna meid oli nii vähe platsil, igati vahva ja ägeda skeemi välja ja.. ma lihtsalt ei tahtnud isegi seda sõita. No mitte üldse. Lihtsalt sõitsin ja mõtlesin millal see läbi saab. Ja õlg ja selg muudkui valutasid rohkem ja rohkem. Täiesti "tekk on palav, padi torgib" jne. Ja Do asemel oleks mina sellise mõtetu ratsaniku lihtsalt maha visandu ja talli ära sammunud aga Do on tore. Kui ma ennast kokku võtsin siis ta võttis ka ja üritas teha mis teha annab selle jalutu-kätetu orbikuga (nõrganärvilistel soovitan mitte hakata orbiku-nalju netist otsima).
 - Minu nunnukas D. Üks noor naisterahvas sõitis D-ga. Üksi. Natuke ebalev ja palus mul veidi abi. Mis abi sa annad kui nii kui ma platsil olen D jõuga end minu juurde välja nõuab. Kas või hetkeks, et teada, et kõik hästi siis läheb on natuke aega tubli. Natuke aega siis jälle vups minu juurde. Nii ei saa ju rallit sõita. Heldimusest tuleb pisar silma küll aga mis kasu meist nii teisel ratsanikul on- kaks tükki heldivad keset platsi aga kes siis töö ära teeb. <3 p="">- KK. Oi ja siis poni KK tegi siuke nalja et ma laginal naersin. Kihutab laps seljas müdinal minu poole galoppis. Siis äkkpidurdus minu ees ja tonks nina vastu mu kätt hooga ning siis seisab nii :D Tobuke. Mina jälle heldin ja tööd ei tee keegi.