Põhitreeneri vahetumisega on vähemalt hetkel tunne, et peab taas "blogistama" hakkama- infot lihtsalt tuleb nii palju, et osa kipub muidu üle ääre ära pudisema. Põhiliselt müdistan, mässan, vaidlen, töötan, kiidan, kalken jne Tibuga edasi. Nojah tegelikult küll vaielda ja kakelda pole temaga mõtet, sest ainus millal tema puhul mingitki allumatuse moodi asja päevakorda tuleb on siis kui ta segadusse satub/ennast ebaõiglaselt kohelduna tunneb/solvub. Ok ja siis kui väsinud ka on. No ja kõigil nendel juhtudel pean ma tegelikult vaidlema ja kaklema iseendaga (st füüsis vs mõtted jne).
- Sadul! Esialgu on siis nii, et ei mingit sadulata ratsutamist kuni mu enda korsetilihased veel vormis pole (ja, ei -kera pole vorm).
- Platsitunnetus! Jätkuvalt ma suudan ristirästi sõitjatele ette jõuda, keerata diagonaalile unustades vaadata, et sellel asub takistus ja seejärel mingi lombakas-ahastava-käänu sinna sisse keerata. NONONO
- Parem säär! Auuuu!
- Galopp! Jätkuvalt mu kõige kehvem allüür. Paremale rohkem säärt (vt eelmine punkt) ja vasakule vähem hobuse sisse tirimist.
- Füüsis! Ma ei ole kuskilt pooltki selles vormis, et 1,5 tundi hobusele motiveeriv partner olla. Esiteks ma tunnen seljas olles nagu ma oleks mingitest täiesti ebavõrdsetest juppidest kokku pandud, teiseks teeb mu keha asju mida pole kästud ja ei tee asju mida ma käsin- nt ma olen avastanud, et täiesti võimatu on paremat puusa allapoole lasta ja samal ajal paremat kätt kehast eemale viia. Müstika. Väga nõme müstika. Oi ja siis need olematud lihased. Oeh. Hetkel valutan siin kogu oma keha aga trennis tahaks ju nii palju asju proovida ja katsetada ja kaasa teha jne.
- Hobune! Kuigi Tibu on hõljumise hetki hakanud pakkuma tihedamini ja pikemalt on ta samavõrra rohkem hakanud nõudma kaelavenitus pause. Vist pole ka tema harjunud nii pikalt usin olema. Peab uurima kuidas teda seal vahel lõdvestada ja venitada. Viimane trenn oli ta kõikke muud kui rõõmsameelne-koostööaldis-tema ise.
-Mugavustsoonist välja! Seda siis nii platsitunnetuse (oi kui lihtne on vaid mööda rada liikuda ja mitte kellelegi ette jääda), galopi (miks teha väiksemaid volte kui me suurel juba enam-vähem püsime jne) kui kogu suhtumise osas (Ma ei saagi! Ma olengi selline kõverik! Ma ei olegi kunagi saanud! Ja üleüldse tahangi niisama vegeteerida seal seljas! jne).
- Oeh!
