LKV-60

- Elus ja terve. D oli tubli. Oma suure olekuga sisestas poistesse veidi aukartust ja oma aeglase ja tasase olekuga sai seljas ka kõige väänikuma rahunema. Kuni platsi väravani suutis väänik, peale hobuse seljast tulekut, isegi jalutada ;) (ta muidu ainult jookseb ja hüpleb jne). Ja suurtel poistel olid pikad jalad seega ei olnud väga muret üles ja alla saamisega.
- Täna kontsert ja homme taas teraapiaklubi.
- Island-Inglismaa 2:1. st ISLAND-Inglismaa KHAAAAAKS-üks!!!!!

LKV-59

- Jaanipühad. Jeee. minu maailmas tähendab see seda, et saab palju hobustes olla. Kolm trenni ja üks retkmaastikule. Mõõõõnus. Kuigi eile sai vist D-l minust kõrini, sest kui ma paduvihmas talle järele vantsisin oli ta maa külge kinni kasvanud. Ja siis ma:
1. innustasin häälega
2. innustasin nööri otsaga
3. tirisin
4. tõukasin
5. meelitasin
6. mangusin
7. riidlesin
8. palusin
9. vandusin
1275673524183644326272544884544353 ¤%&/(%#/!!!!!!
No peale tublit veerandit tundi sai ta vist aru, et see tüütu kärbes ei kao kuskile ja tegi ohates paar sammu. PAAAR SAMMMMUUU!!!!!! Aga jah lõpuks saime tuppa ära ka.
-Teraapia. Võtsin täna õhtuseks teraapiaks D. Kui mind homme kirjutamas ei ole siis ma jäin mõne suurema kasvulise teraapialapse alla.
- Jalgpalli hooaeg jätkub.

LKV-58

- Haprake D. Tema maailmas peab kõik käima alati nii nagu on alati käinud. Iga muutus kõigutab tema hingelist tasakaalu ja mure võtab jalust nõrgaks. Näide 1. Kuna talli põhisissepääs oli remondis, toimus sisenemine varuukse kaudu. Nii kui koplitest valele teele astusime pani 800 kg pidurid põhja ja vaatas mulle otsa, et olen ma ikka kindel kuhu ma suundun. Veidi innustavaid hääli ja patsutamist tõid välja auruvedurile sarnaseid helisid ja liikuma me läksime. Ja siis olid treilerid ja siis on G. traktorit parandamas ja siis oli jälle pööre ja mina muudkui üritasin oma auruvedurit liikumas hoida. Boksi jõudes seisis D. ka seal tükk aega liikumatult, ma ei julgenud öelda, et ma kavatsen sealt valest uksest ta välja ka viia. Väike pisike murelik D. Näide 2. D. seisis talli vahel kui ühel väänkaelal õnnestus end boksis vastu seina pöörata, millega kaasneb suur müdin ja paanika. Panin ta siis boksi ära selleks ajaks. Kui väänkaela probleem oli lahendatud (no hobune püsti aga neid katkisi jalgu saab veel kaua parandada) panin hobuse talli vahele seisma tagasi. Ja tere auruvedur taas- D. oli otsustanud miski pärast, et talli üks valge sein oli kogu lärmi põhjuseks ja tema sinna lähemale enam ei lähe. Seisis kangete jalgade ja pahises. Tegin tavalise näo pähe ja asjatasin nagu ei paneks tähelegi, siis rahunes maha. Sein jäi aga lõpuni hirmsaks. Näide 3. Sissepääsu ette oli valatud uus kaldtee- uus, heledam, läikivam- see tuli ka enne korralikult lähedalt üle vaadata ja läbi nuusutada.
- Jalgpall st EM. Kaasaegne ja moderne kõigi sõbralik Eesti: "Kuulge naised minge nüüd kööki ära ja laske meestel jalgpalli vaadata". Et nagu wtf. Kogu feminism minus tegi äkkstardi ja überplahvatuse.

LKV-57

- Hunt Kriimsilma 9 ametit. Kahest ei raatsi loobuda, ühest ei saa (ja tegelt ka ei raatsi). Oo ja üks laul teile, mis siiani meeles. (Küll see inimese pea on ikka üks prügikast küll).



- Fotoelu. Neli sessiooni ühe nädalal vau. 1. pulmapildistamise ettevalmistus ehk neli modellimõõtu naist valgetes kleitides. Mul oli tunne nagu lapsel kommipoes :) 2. üks sünnipäevapidu Pöial-liisiga, 2. Hästi tore lapseootel paar. 3. Minu tavapärane rullituuri hooaeg algas. Ja ma ei saa jätta ennast kiitmata- ühe sessiooni pildid juba valmis ka.
- D. Kaks ülejäänud tööd võtsid selle aja nüüd ära ja talli jõudsin vaid ühe korra. Nii ma küll ratsutama ei õpi. Ja muidugi kõige "õigem" päev talli minna on pühapäev, kui talli vahel on miljon last ja osad hobused võistlustel ka. D. oli ühe algaja ja ühe jalutuse juba ära teinud aga sai veidi boksis puhata ja veidi silo ning oli täitsa koostööaldis. Aga otsustasin ikkagi et teeme chill trenni st. tegime enamuses asju mis meil hästi (okok paremini) välja tulevad. Nimelt ma ka jätkuvalt tõbine, seega ehk oli meile mõlemale lihtsalt fanni vaja. Korra küll kartsin et treener meid platsilt välja viskab, sest ta märkis maha keskliini mis ei läinud otse. Seega kui läksin otse sain riielda, et ma viltu. Vaatasin, kontrollisin ja lõin käega. Kui treener tahab viltu saab ka viltu, saime kiita :). Aga samas eks seda seal ise keset platsi seistes ongi raske perspektiive alati aduda. Hobuse seljas on kõrgem vaatenurk ja kergem. Galoppi tegime ilma nurkadeta (ma ju ütlesin et tegime asju mis meil paremad) aga tegelesime tempo hoidmise ja üleminekutega. Ja siis muidugi kuna ma polnud tallis pikalt käinid läks Tibu jalahooldusele julgelt 1,5 tundi. Aga ta täitsa nõus sellega, laseb silma looja ja mõnuleb.
- Väike M. on üks igavesti kaval laps. Tegime taas tema jaoks keerulist harjutust. (seekord siis selline, et loeb kuuldavalt kümme sammu ja kümne peal peab hobune seisma. St triki koht on, et seitsme ajal peab hobust juba seisma võtma). See et keskenduma peab 10-ni lugemisele ja lisaks olema tähelepanelik, et lõppus tegutsemist ära ei unusta, võttis kulmu kortsu. Ja treeneril ka. Sest ühele kavalpeale tundus, et pole ju väga vaja pingutada või mida arvata jutust: treener: "Nii oleme nüdü tublid ja keskendume ja teeme selle harjutuse ühe korra nii, et sellega hakkama ka saad" Väike M: " Ja no kui ei tule, siis ärme enam tee, teeme teine kord". :D Paha treener muidugi ähvardas, et siis ainult seda täna teemegi. See tundus vist päris hirmus lahendus ja saimegi enam-vähem hakkama.