- Väike M. ja T. Aina rohkem näevad trennid juba päris trennide moodi välja. Tegime kergendamist nii sirgel kui korde otsas (kodus oli usinasti kükke tehtud mis ka välja paistis ;) ). Seega liigume ikka usinasti sinna poole, et saaks ka grupitrenni minna. Seega lisandusid kavasse uued hädavajalikud asjad: jaluste leidmine ilma käte abita sammus aina kiiremini, traavist sammu võtmine ja kui tavaliselt "päästab" hobuse lahti võtmisest väike O. siis viimased korrad oleme ka seda pidanud ise tegema.
- Veel ühed lapsed. Nii väiksed kui suured. Tulevad alati nii, et terve ruum saab neid ja nende energiat täis. Väsitavad on aga kõik ikkagi omamoodi toredad. Kui ainult oleks nende kõigi jaoks eraldi aega...
- Vana E. Oli puhanud ja hästi. "Isver platsil pole kedagi, mina ka ei lähe" , "oot vaata TUUUL", "appike LIND lendas", "isver VIHM! SAJAB!", "vaaataaa.....vaaaata mis seal on- PÕÕÕÕSAS!". 23 a. kõike näinud koolisõidu hobune peale väikest puhkust :D. Ühesõnaga eputas ja kekutas nii et vähe pole.
- D. Oli tubli. :D Mõned trennid on kus kõik sujub ilma suurema vaevata, isegi galopivoldid, isegi kui mõni nurk ei tule välja ikkagi on kuidagi chill ja lahe. Teed trenni ära ja hobune pole muretsema jõudnud hakatagi. pr M. tuletas meelde, et jalad pikad hoiaks galopis, nimelt tahan ka end "käbiks" keerata st põlved üles ja see pidi olema ka mu väsimise põhjus galopis.
- Tere talv. Trenni lõppedes maneezist välja astudes sadas laia lund ja maa oli valge. Miks see pilt jõulude ajal küll nii õnnelikuks teeb aga hetkel on %#%&/"¤%!!!! Tulemas on paar päeva puhkust ja seitse korda arvake kas mul oli muuseas plaanis ka metsa minna. Brrr Grrr!
2016-04-26
2016-04-18
LKV-51
-D. Me oleme nii tublid olnud ja suutnud ära sõita nii nurki kui volte galoppis. Kilo porganit talle ja mulle eee üks rumm koolaga ;)
- Kõhvid. Kell 3 öösel heliseb kell. Autosse. Äratus Keila Statoilis. Teele. Juba lööb taevas veidi õhetama aga tempot tõstmas takistab -2C ja sellega kaasnevad libedad lõigud teel. Kohal. Viimane lonks kohvi sisse. Puud on veel tühjad. Kured kruugutavad. Ronin esimese nõlva peale ja plaanin sealt edasi liikuda aga hetkeks istun sinna pisikese männi juurde varju ja olengi hiljaks jäänud. Esimene valvekukk lendab minu ja mu planeeritud trajektoori vahel puule. Seega edasine üritamine kuskil suunas liikuda muutus mõtetuks. Lamasin siis seal. Suurel mänguplatsil ei viibinud jätkuvalt kedagi nii, et nähtavasti see on millegi pärast maha jäetud. Duelle ei hakanud samuti ühtegi silma, sest mänguplatsid tundusid kõik jagatud olema. Kõige suuremal kukel kõige suurem plats koos pisikese mängu ja uhke kännuga. Sellest veidi madalamal liiva nõlval järgmine plats paari põõsaga aga kännuta. Ja eemal lagendikul olid kaks kukke sunnitud leppima 5x5m liivalaikudega kanarbikus aga nuh väike aga ikkagi oma. Nii nad siis igaüks omal platsil kõhvitasid ja kudrutasid. Korra julges üks nooreke jala maha panna kännuga platsi isanda krundile, mille peale see tiivad puhevile ajas ja mööda nõlva liiva tuiskades alla laskus. Nooreke lahkus enne kui ütlemiseks läks. Ühesõnaga neli platsikuningat ja siis noored siin seal puudel ja kanarbikus kudrutamas. Ka päike tegi juba õhu soojemaks. Mis veel tahta kudrutavad nõlvad mõni kõhv sekka, hüüp puhus ka siin seal torusse ja üks tüütu linavästrik, kes üritas mulle pähe maanduda pidades mind tänu mu varjekostüümile nähtavasti põõsaks. Kui valvesalk oli lahkunud sain ka mina oma surnud lihaseid liigutama hakata. Autole hääled sisse ja füüsika loengusse :D
- Üleväsimus. Kui sa üritad musta pesu toppida prügikasti, pesuvahendi valad lihtsalt hooga sahtli kõrvale, ei mäleta pooli asju mida sa tegid või ütlesid, siis 14 tundi und tundub ju päris mõistlik.
- Väike M. Treener on ikka raske olla. Nimelt oli väike M kodutööst (10 kükki päevas) kõrvale hiilinud ja ma üritasin talle selgeks teha seda kui kiirelt ta kergendamisest ära väsib kui ta kodus harjutusi ei tee. Ei väsinud ära krt.
- Targutusi tallist. Arutasime midagi mille lõpp oli "... mõnda asja on vaja pikemalt õppida". Üks laps möödub ja sõnab sügavtõsiselt häälel "Elu ongi õppimiseks" ja kõnnib edasi.
- Kõhvid. Kell 3 öösel heliseb kell. Autosse. Äratus Keila Statoilis. Teele. Juba lööb taevas veidi õhetama aga tempot tõstmas takistab -2C ja sellega kaasnevad libedad lõigud teel. Kohal. Viimane lonks kohvi sisse. Puud on veel tühjad. Kured kruugutavad. Ronin esimese nõlva peale ja plaanin sealt edasi liikuda aga hetkeks istun sinna pisikese männi juurde varju ja olengi hiljaks jäänud. Esimene valvekukk lendab minu ja mu planeeritud trajektoori vahel puule. Seega edasine üritamine kuskil suunas liikuda muutus mõtetuks. Lamasin siis seal. Suurel mänguplatsil ei viibinud jätkuvalt kedagi nii, et nähtavasti see on millegi pärast maha jäetud. Duelle ei hakanud samuti ühtegi silma, sest mänguplatsid tundusid kõik jagatud olema. Kõige suuremal kukel kõige suurem plats koos pisikese mängu ja uhke kännuga. Sellest veidi madalamal liiva nõlval järgmine plats paari põõsaga aga kännuta. Ja eemal lagendikul olid kaks kukke sunnitud leppima 5x5m liivalaikudega kanarbikus aga nuh väike aga ikkagi oma. Nii nad siis igaüks omal platsil kõhvitasid ja kudrutasid. Korra julges üks nooreke jala maha panna kännuga platsi isanda krundile, mille peale see tiivad puhevile ajas ja mööda nõlva liiva tuiskades alla laskus. Nooreke lahkus enne kui ütlemiseks läks. Ühesõnaga neli platsikuningat ja siis noored siin seal puudel ja kanarbikus kudrutamas. Ka päike tegi juba õhu soojemaks. Mis veel tahta kudrutavad nõlvad mõni kõhv sekka, hüüp puhus ka siin seal torusse ja üks tüütu linavästrik, kes üritas mulle pähe maanduda pidades mind tänu mu varjekostüümile nähtavasti põõsaks. Kui valvesalk oli lahkunud sain ka mina oma surnud lihaseid liigutama hakata. Autole hääled sisse ja füüsika loengusse :D
- Üleväsimus. Kui sa üritad musta pesu toppida prügikasti, pesuvahendi valad lihtsalt hooga sahtli kõrvale, ei mäleta pooli asju mida sa tegid või ütlesid, siis 14 tundi und tundub ju päris mõistlik.
- Väike M. Treener on ikka raske olla. Nimelt oli väike M kodutööst (10 kükki päevas) kõrvale hiilinud ja ma üritasin talle selgeks teha seda kui kiirelt ta kergendamisest ära väsib kui ta kodus harjutusi ei tee. Ei väsinud ära krt.
- Targutusi tallist. Arutasime midagi mille lõpp oli "... mõnda asja on vaja pikemalt õppida". Üks laps möödub ja sõnab sügavtõsiselt häälel "Elu ongi õppimiseks" ja kõnnib edasi.
2016-04-13
LKV-50
-50. Uii viiekümnes postitus. Palju õnne!
- Muutlik aprill. Jõuan talli: +3C kraadi. Tunni ajapärast kui udu hajunud julgelt üle +10C suurel platsil. No pane end siis nii riidesse.
- Väike M ja väike O. Olime esimest korda õue suurel platsil sel aastal. Seega jalutasime rohkem niisama, ajasime juttu, vaatasime kuidas suured tüdrukud ratsutasid ja õppisime "täisistak traav", "kergendatud traav" ja "poolistak traav". Suuremad tulid veidi appi ja näitasid oma hobustel kuidas need erinevad istakud on.
- Harjumine uue treeneriga. Kõik on teistmoodi ja hetkel ma veel ei tea kui palju isetegevust ta trennis harrastada võib. Eks lastega samal ajal trennis olles on alati keeruline valida, sest tahaks vahest midagi juurde teha aga ei taha lastele halba eeskuju anda nagu ei peakski treenerit kuulama. Kasutan siis kuldsed keskteed, et trenni väga ei sega aga volte ja üleminekuid topin küll igale poole. Galopis üritasin siiski mitte segada mille tulemusel saime vaid ühele poole galoppi teha. Võibolla tabas pr M sama mis mind vahest trenni andes- aeg kaob lihtsalt kuidagi ära:D
- Galopinurgad. Mul on tunne, et ma olen asja mõlenud nüüd juba enda jaoks suuremaks kui see tegelikult on. St vaadates kuidas A. trenn enne mind sujuvalt D-ga need läbi liugles omandasin veidi roheka värvuse näos kadedusest. Ja ise sõites nii kui ma seda nurga pööret näen tabab mind mingi totaalne kramp, ja see pööre tundub nii järsk ja kole jnejnejne no ütleme nii, et mulle mõjuvad nurgad galopis nagu hobustele talvel maneezi seina taga kelgutavad lapsed- Jah nurgad nähtavasti söövad minusuguseid lõunaks ja vahel hammustavad ka õhtuooteks veel jupi peale. Aga mis nüüd edasi... kas jätta nurgad mingiks ajaks üldse välja teemast, kas ikkagi üritada hirmu murda, kas otsida psühholoog, kes suudaks parandada nurgakartust. Oo imeline google: Aichmophobia- fear of corners, sharp edges etc. Vot näe, taas üks tõbi googli kaudu diagnoositud :D
- Ei kõhvigi. Ok mõni üksik kõhv juba oli aga üldiselt ma soovitaks tetredel juba mängima hakata, sest liiga sage kell kolmene ärkamine öösle ei mõju nähtavasti hästi virmaliste pildistamisele. Viimased ma nimelt magan kõik maha.
- Merikotkas. Nähtud.
- Muutlik aprill. Jõuan talli: +3C kraadi. Tunni ajapärast kui udu hajunud julgelt üle +10C suurel platsil. No pane end siis nii riidesse.
- Väike M ja väike O. Olime esimest korda õue suurel platsil sel aastal. Seega jalutasime rohkem niisama, ajasime juttu, vaatasime kuidas suured tüdrukud ratsutasid ja õppisime "täisistak traav", "kergendatud traav" ja "poolistak traav". Suuremad tulid veidi appi ja näitasid oma hobustel kuidas need erinevad istakud on.
- Harjumine uue treeneriga. Kõik on teistmoodi ja hetkel ma veel ei tea kui palju isetegevust ta trennis harrastada võib. Eks lastega samal ajal trennis olles on alati keeruline valida, sest tahaks vahest midagi juurde teha aga ei taha lastele halba eeskuju anda nagu ei peakski treenerit kuulama. Kasutan siis kuldsed keskteed, et trenni väga ei sega aga volte ja üleminekuid topin küll igale poole. Galopis üritasin siiski mitte segada mille tulemusel saime vaid ühele poole galoppi teha. Võibolla tabas pr M sama mis mind vahest trenni andes- aeg kaob lihtsalt kuidagi ära:D
- Galopinurgad. Mul on tunne, et ma olen asja mõlenud nüüd juba enda jaoks suuremaks kui see tegelikult on. St vaadates kuidas A. trenn enne mind sujuvalt D-ga need läbi liugles omandasin veidi roheka värvuse näos kadedusest. Ja ise sõites nii kui ma seda nurga pööret näen tabab mind mingi totaalne kramp, ja see pööre tundub nii järsk ja kole jnejnejne no ütleme nii, et mulle mõjuvad nurgad galopis nagu hobustele talvel maneezi seina taga kelgutavad lapsed- Jah nurgad nähtavasti söövad minusuguseid lõunaks ja vahel hammustavad ka õhtuooteks veel jupi peale. Aga mis nüüd edasi... kas jätta nurgad mingiks ajaks üldse välja teemast, kas ikkagi üritada hirmu murda, kas otsida psühholoog, kes suudaks parandada nurgakartust. Oo imeline google: Aichmophobia- fear of corners, sharp edges etc. Vot näe, taas üks tõbi googli kaudu diagnoositud :D
- Ei kõhvigi. Ok mõni üksik kõhv juba oli aga üldiselt ma soovitaks tetredel juba mängima hakata, sest liiga sage kell kolmene ärkamine öösle ei mõju nähtavasti hästi virmaliste pildistamisele. Viimased ma nimelt magan kõik maha.
- Merikotkas. Nähtud.
2016-04-05
LKV-49
-Väike M. Tegime seekord päris keerulist harjutust ja nüüd on ta vist mitu traavitrenni ära teeninud :). Väikse M. nägu vajub alati veidi nukraks kui ma nurgast torbikud välja otsin, sest sel juhul on ees ootamas juhtimisülesanded ja need on veel nii nii rasked ja nõuavad nii nii palju keskendumist ja juttu ajada pole ka peaaegu üldse aega.
Ülesande eesmärk:
1. Sirgelt sõitmine on ka harjutus- Hobuse pööramisele "pööre" järgneb ka hobuse sirgeks võtmine "sirge". Mitte, et pööre kuidagi sujuvalt saab läbi ja edasi on tükk tühja maad.
2. Enesekehtestamine juhina st. pööre ja muud elemendid toimuvad vaid sel juhul kui tema seda kõlava ja selge häälega ütleb ning üritab ka ise sooritada. Erandina on lubatud siin siis juhendaja kamandamine :D
3. Keskendumine. Igale elemendile järgneb kohe järgmine.
Vahepeale puhkepause, venitusi ja lohutamist :).
- Väike O. Temaga teeme rohkem üldfüüsilisi harjutusi, tasakaalu leidmist, sirutusi ja sirgelt istumisi. Veidi on hakanud välja tulema juba ka kergendamine. Kui vaid need sõbrad Vigurvänt ja Ulakus ukse taha jääks :D
- Uus treener. Ja arvake kuidas nime lühendada ikka M. :D Jõudu blogist arusaamisel :D. Täitsa teistmoodi trenn oli. Ma vist esimest korda elus sain rivitrennis osaleda ja kuna väike lohe Tibu oli treenerile siiani näidanud oma säästuliikumisi saime "kõige aeglasema liikumisega" auväärse viimase koha rivis. Mis aga andis samas meile hea võimaluse ka üleminekuid vahele harjutada, mida Tibul nii nii vaja on. Trenn toimus ka teistsuguses rütmis seega ei mingeid venituspause vahele. Tunnetuse järgi treeneri selja taga ma neid hobusele siiski võimaldasin kui vajadus tekkis. Ma kord juba selline veidi sõnakuulmatu olen. M. kasutab ka trennis ka seismisi st keegi näitab mingit harjutus siis tavapärase rajal sammu asemel teised seisavad. See oli ka hobuse jaoks midagi uut aga kuna eelmise hobuse tagumik nina all paigal oli siis polnud probleeme. Ja kui Tibu tavaliselt sellise korraliku eesti maamehe kombel emotsioone tavaliselt välja ei näita siis seekord kui sadulast tulin toetas oma lauba vastu mu õlga ja ohkas sügavalt.
- Jalad need jalad ja veel jalgu. Tagumine vasak, mis veidi niigi alati hoolitsust vajab oli nüüd koplis kellegi griffiga pihta saanud. Pöidlad pihus, et nüüd mingi bakterikoll või põletik sinna sisse ei roni. Vasak esimene teretulemast kiilumädanik. Loodan, et saime varakult jaole. Sepp pidi ka tulema.
- Ahjaa jäälind on ka kohal.
Ülesande eesmärk:1. Sirgelt sõitmine on ka harjutus- Hobuse pööramisele "pööre" järgneb ka hobuse sirgeks võtmine "sirge". Mitte, et pööre kuidagi sujuvalt saab läbi ja edasi on tükk tühja maad.
2. Enesekehtestamine juhina st. pööre ja muud elemendid toimuvad vaid sel juhul kui tema seda kõlava ja selge häälega ütleb ning üritab ka ise sooritada. Erandina on lubatud siin siis juhendaja kamandamine :D
3. Keskendumine. Igale elemendile järgneb kohe järgmine.
Vahepeale puhkepause, venitusi ja lohutamist :).
- Väike O. Temaga teeme rohkem üldfüüsilisi harjutusi, tasakaalu leidmist, sirutusi ja sirgelt istumisi. Veidi on hakanud välja tulema juba ka kergendamine. Kui vaid need sõbrad Vigurvänt ja Ulakus ukse taha jääks :D
- Uus treener. Ja arvake kuidas nime lühendada ikka M. :D Jõudu blogist arusaamisel :D. Täitsa teistmoodi trenn oli. Ma vist esimest korda elus sain rivitrennis osaleda ja kuna väike lohe Tibu oli treenerile siiani näidanud oma säästuliikumisi saime "kõige aeglasema liikumisega" auväärse viimase koha rivis. Mis aga andis samas meile hea võimaluse ka üleminekuid vahele harjutada, mida Tibul nii nii vaja on. Trenn toimus ka teistsuguses rütmis seega ei mingeid venituspause vahele. Tunnetuse järgi treeneri selja taga ma neid hobusele siiski võimaldasin kui vajadus tekkis. Ma kord juba selline veidi sõnakuulmatu olen. M. kasutab ka trennis ka seismisi st keegi näitab mingit harjutus siis tavapärase rajal sammu asemel teised seisavad. See oli ka hobuse jaoks midagi uut aga kuna eelmise hobuse tagumik nina all paigal oli siis polnud probleeme. Ja kui Tibu tavaliselt sellise korraliku eesti maamehe kombel emotsioone tavaliselt välja ei näita siis seekord kui sadulast tulin toetas oma lauba vastu mu õlga ja ohkas sügavalt.
- Jalad need jalad ja veel jalgu. Tagumine vasak, mis veidi niigi alati hoolitsust vajab oli nüüd koplis kellegi griffiga pihta saanud. Pöidlad pihus, et nüüd mingi bakterikoll või põletik sinna sisse ei roni. Vasak esimene teretulemast kiilumädanik. Loodan, et saime varakult jaole. Sepp pidi ka tulema.
- Ahjaa jäälind on ka kohal.
Subscribe to:
Posts (Atom)