Inspiratsioon

Igavuses peitub inspiratsioon.
Igavusest istun ja igavusest joon.
Leiab mõte riimid seoseta sõnades.
Leiab mõte pliiatsi kuskil mu sees.
Kriban ja kriban ja mõte on hea.
Sama hea kui vein.
Ma arvan...
Ma tean.
Kriban ja laiali valgub
mõni salm ja ununeb algus.
Mõte ju ometi oli nii hea!
Krt ja jälle valutab pea.

Kerge elu

Meestel kerge on elu.
Ühe puudutusega
tõestavad, et halb on hea.
Ühe meeletusega,
et kõik on teisiti kui tead.
Ühe hetkega,
et taevas on hetk maine.
Ühe hingetõmbega,
et oled Naine.
Ühe sõnaga
tunda saad jäätunud külma.
Ühe lausega
unistustest jääd ilma.
Jah, meestel kerge on elu...

Pilviste silmadega neid

Kuhu tõttad, pilviste silmadega neid?
Kuhu tõttad, et päike su silmi püüda ei saa?
Su sammude kaja märjal asfaldil
Hing täis nukkermagusat õnne
Kuhu tõttad?

Sa lähed, pilviste silmadega neid.
Lähed teades, et ühtki sammu tagasi ei saa.
Et lombipind mille kontsaga kildudeks lõid
On hommikuks vaid mälestus
Et tuul mis mässab juustes
Eemaldub ajalukku mööda uulitsat
Sa lähed siiski.

Mida loodad leida, pilviste silmadega neid?
Seal kuhu tõttad? Seal kuhu lähed?
Otsides paremat homset.
Otsides suuremaid tundeid.
Otsides tulevikku.
Unustad, et
Homsed unistused on ülehomme vaid minevik.

Carpe Diem

Miks kahtled veel neis silmades,
mis eile päikse tõid?
Kas ööga neelatud kirgedes,
vaid hukku näha võid?
Carpe Diem, väike neiu.
Carpe Diem.
Viimne lend.

Mis tulevikuvannet leida
loodad eilseis päevades?
Oma usus hirmud peida.
Kõik mis on, on tänases.
Carpe Diem, väike neiu.
Carpe Diem.
Viimne lend.

Pahupidi printsess

Peale paduvihma helgem maailm on su sees.
Värskem, puhtam, selgem.
Valged varbad lompides.

Itsitades viiest taevast hooga vikerkaare lõid.
Unistades paberlaevast,
väike rohesilmne nõid.

Nõiud kissis silmadega tagurpidi vette end.
Ainult vihmailmadega
saab võimalikuks luualend.

Haarad pahupidi kaasa punase maja ja oksarao.
Pahupidi-maailma pahupidi printsess
päiksega kaob.