LKV-104

- Ja kui vähe on ilusaks hommikuks tegelikult vaja. Nt ma saan minna töö (kodu)kohvikusse ja öelda, et "Tavaline" ehk siis tempel(kaadrile)-latte-luik :D. Barista-poiss teeb mulle nimelt luiki lattele. Hetkeks on mu kollektsioonis:
- Akvarell-luik, kes veidi ära hajus lattel.
- Luik, kes on veidi Urr ja tige ning kelle isa on draakon.
- ja luik, kellel on väga-väga kiire aka espresso-luik.
:D

LKV-103

- Üks eluperiood taas läbitud. Või kas seda üheks etapiks nimetada. Üks lõpetatud, siis surdud sada surma, siis õpitud käima-roomama-kõndima. Hetkel vist olen otsapidi arengult juba pubekafaasis. Ja ma olen tugevam- "terasvarvastega naine". Sellest ajast elus saaks stand-up comedy kokku või raamatu. Raamatu mida ma nähtavasti kunagi ei loeks. Aga mis ikka, elu läheb ikkagi edasi, tahad või ei taha- päike tõuseb ikkagi igal hommikul. Aga ma usun vähem... armastusse. Tahtsin kirjutada, et inimeste headusesse aga sellesse ma tegelikult usun rohkem kui enne. Sest neid, kes mu sellest läbi tõid ja toeks olid... tegelikult on olemas inimesi, kes tõesti jäävad su kõrval nii heas kui halvas.
- Filmielamused. "Jokker" ja "Jojo".  Ja "Jokker" sai need Oscarid mida lootsin- parim meespeaosa ja parim muusika. Ja "Jojo" seda ma vaataks hommikusöögiks ja lõunaooteks ja õhtul ja enne kui magama jään.
- D. Minu kallis D. pidi mingi aja nüüd ise hakkama saama. Nüüd lõpuks sadulas tagasi olles.. oh kuidas ma selle järgi tegelikult igatsesin.. oli mu D. kohe Minu D. Püüdlik ja usin. Ja veidi siia sinna lihtsalt lippadi-loppadi nt, et ei pea sirgele jõudes galopis plagama panema, kui just ei nõuta. Ja, et ise tuleb ennasta tassida jne.

"Let everything happen to you: beauty and terror.
Just keep going. No feeling is final."

Rainer Maria Rilke

LKV-102

- Reedene D. Ok ma olin valmis et ta väsinud kuna karjas uued sees ja ehk tempot rohkem tehakse või et kuna karjamaa suht söödud sisi ka liigub kari rohkem või et kuna palav. Ja nagu ikka valmis selleks, et reedel ehk rohkem vaja tegeleda sellega et ta ratset ja jalga kuulaks jne. Koplist tuli ilusti ära ja ilusti kõik asjad sai pandud. See nüüd tagasi vaadates ehk esimene märk, ehk liiga ilusti ja apaatselt. Ja siis ma üritasin sõita aga D-t polnud kodus ega kuuldel. Mitte miski mis ma tegin ei pakkunud talle huvi. Galopp oli traavist parem aga ei midagi mida kommenteerida isegi. Ja siis läskime sisse ja ma pole vist ammu näinud et ta sellise hooga pessu jookseb. peale veega ülelaskimist oli D tagasi. Vaesekesel oli vist tõesti palavus liiga teinud. Ehk siis järgmine kord saab ka enne trenni pessu .. kui ma märgid nüüd ära näeks.
- Laupäevane D. Veidi ikka oli tagumine pool madal jne aga D oli kodus ja nii tore oli oma loom tagasi saada.
- Kopli-seebikas. Koplis on uued sees väike Mustlane on jagatud nüüd ära uuele hallile ruunale. Juhtmära endale pidamiseks on vanad rivaalid D ja H käpad kokku löönud ja suured sõbrad. Kolmas mära M. on nähtavasti kolme noore poolt kasuemaks võetud, mis aga märale vist väga ei sümpatiseeri, sest see üritab Mustlase külje alla pugeda ja temaga koos vargsi "laste" eest koplist põgeneda. Muu kari käitub peaaegu nagu peata kanad ja üritab seal kuskil vahel ka mingit rolli mängida. Nalja nabani. VA kui sul on vaja hobune ära tuua ja ühe hobusega teisele poole aeda jõuda. Õnnels st minu õnneks on D jätkuvalt outsider (kuigi nähtavasti D ja H backup vms sest hetkel talle igal juhul hõigatakse kui saabub tagasi koplisse- ju on ta kasulik lisamuskel vms :D) ja D õnneks on ta jätkuvalt nii suur, et keegi tüli ei nori. D pole üldse intriigide ja tülidega sina-peal. Kui tüli on siis ta kohe läheks mujale ära. Selline rahulik suur mägi.
- Lemmikloomade surnuaid. Väga üllatav raamat. Üks suurimad üllatusi viimasel ajal. Ma arvasin, et see on hoopis teistsugune raamat. See on kurb raamat, väga kurb raamat, elust ja armastusest ja kuidas oma kallimate jaoks ollakse kõigeks valmis- ka meeletuteks tegudeks. Ja surmast. Ja isekusest- sest kas pole egoistlik hoida oma kallimaid enda ligi ka siis kui nad on "teistsugused". Isekast soovist mitte ise valu tunda. Isekast soovist saades veidigi tröösti leppida kõige muuga. Leppimine samas ei saa olla ju isekas. Ühesõnaga see on raamat armastusest... väga väga kurb raamat armastusest. Ja väga hästi kirjutatud raamat.

LKV-101

- Do. Ja Re ja Mi. Kroku sadula sättimiseks võtsin korralikult aega, et kõik kihid õigesti. Ja seljas istudes üritasin olla seljas võimalikult märkamatu, rohkem jalustel ja vähem igast nihelemist jne. Hmm.. töötas. Mitte, et treenerid seda kümme aastat rääkinud poleks onju. Aga eks tuleb ju kõik vead enda nahal läbi teha. Ja no kui kohe oskaks poleks ju üldse nii põnev. Igal juhul oli traav täitsa chill ja muretu. Isegi stoppe pakuti väga vähe. Ühesõnaga tuleb kroku seljas ise väga hoolas olla. Galopp läks käest ära. Ei suutnud mina oma ilusat istakut kuidagi säilitada ja no ma ei saa sellest tõstmise hetkest aru tema seljas. Aga eks pusime.
- D. Üks ja ainus. Anti küll Kroku ka valida ja mõtlesin, et tegelt oleks hea eilset jätkata, sest sageli hobuse kogu käitumine sageli järgmisel päeval näitab mis sai eelmine päev õigesti, mis valesti jne. Aga vaatasin sügavalt südamesse ja päeva lubati väga palavat siis mõtlesin et teen ruttu ühele hommikuse trenni ära. Tore oli ja väsitav. Ja kokkuvõttes oli varahommik palavam kui päev :D
- Liivatormid. Ilm laveerib kuskil tormitsüklites. Nii et peale lastejalutasmist on mul juuksed ja hambad liiva täis ja botastest valan koju minnes terve liivakasti.
-Mürradi mürradi. Ja miks seda äikest nii palju peab olema :D

LKV-100

-100. Ehk siis nagu suurem juubel kohe. Tänan oma vanemaid ja perekonda toetuse eest. Oma andunud lugejat K-t minusse uskumast ja mind tagant torkimast. Ja .. world peace! Lilled ja kingitused võite saata mulle koju.
- Memmekas. Suur ja ilus. D on juurde võtnud. Reedel üks magas koplis- hõikasin kaugelt, et üles äratada. D toibus tõstis kaela kõrgele ja kumeraks, tagant tuli tuul ja tõstis lakka üles- ja.. ma korra kahtlesin kas on ikka õige hobune. Ta oli korraks liiga suur ja liiga ilus. No siis jalgade järgi vaatasin, et oli ikka õige loom küll :D. Platsil otsustas suur ja uhke loom, et taga nurgas on midagi piisavalt kohutavat, et isegi mind kollist eemale vedada. Küll ma üritasin seda lindu-hiirt-kilekotti - jne märgata. Lõpuks oli nähtavasti süüdi kõrval platsile veetud kruusahunnik. Sõit oli veidi vaevaline alguses, nimelt häda ei anna häbeneda aga kuidagi päris häda ka nagu polnud. Hoidis tagant jalgu ristis ja nii me selle liikumatu pepuga sõitsime. Lõpuks sai asi lahendatud ja saime trenni ka tegema hakata. Teine helluse hetk tuli mul siis, kui platsi taga koplis varsad paarutama hakkasid, ja ponid kihutasid ja lapsed lahkusid. Ja minu ustav loom tiirutas minuga ilusat mõnusat galoppi kopli äärses platsi otsas. Ja üks helluse hetk oli veel. Jäime talli ukse taha toppama kuni sees ummik laheneb ja suur tuulehoog otsustas samas saeperehunniku katte puhevile ajada. D läks auruveduriks. Ma sättsin ennast siis tema ja "kolli" vahele. Tema peitis oma pea mu keha taha ära ja kollid läksid ära. Awww onjä.
- Ja Bon Jovi kontserdil oli külm. Väga külm :D Muidu oli tore :D