Sammal ja sügis ja mõtted

vaatan südamega says:
mõtle sul oleks väike hubane kohvik kus sa pakud maitsvaid komme ja kooke ning kohvi ja teed ja luuletusi
vaatan südamega says:
Tere
vaatan südamega says:
tere vastad sina soojal toonil
vaatan südamega says:
palun mulle üks luuletus
vaatan südamega says:
millist soovite, küsid sina, kuna sul neid ju nii palju ning erinevaid
vaatan südamega says:
palun mulle üks luuletus
vaatan südamega says:
sügisene
vaatan südamega says:
sammal võiks ka olla sees

aga palun:

Metsas elas sammal
ja väljas oli sügis.
Pohl tilpnes samblakannal
ja varvas oli leheprügis.
Kõhul kasvas puravik
ja seljal ussikäigud.
Ise hea ja sõbralik.
Eile külas sai tal käidud.

Jäljed

Sa tõused, et minna.
Su istumisest samblale jääb lohk.
Käest keerutad kinda
ja vastu sammalt puutub pihk.

Sinu koht saab looduseks vormitud.
Sinu jälg ei jää võõrana siia.
Korjad üles pudeli, kellegi loobitud
ja teed kaduvad jäljed luiteliiva.

Kord üks vihmapiisk kukkus...

Kord üks vihmapiisk kukkus
kõlinal kollasele lehele.
Sellele, mis kase seljas tukkus.
No see seal, lähedal tammele.

Kuula nüüd. Ära küsi nii palju.
Kord üks vihmapiisk kukkus...
No, tegelikult kukkus neid palju.
Kuid, üks sellele lehele, mis tukkus.

Nii...See vihmapiisk kukkus lehele.
Kollasele, mil väiksed rohetäpid peal.
Üksi olles mõtles: Ehh, ei saagi nüüd mehele.
Nii üksi oli suure lehe peal.

Vihmapiisk ja mehele? Küsid.
No ma ei tea aga miks ka mitte?
Kui vihmapiisk mehel püsib
saavad ka mitu vihmapiisatitte.

Kuhu jäin?-üks vihmapiisk kukkus,
lehele mis tukkus.
Leht virgus.
Alla kukkus.
Pehmele samblale.

Mida mõelda võis küll leht?
Mis piisa perekonnaõnnest sai?
Polegi oluline ehk..
Näe, leidsin riisikaid!