LKV-66

- Jalad. Üks, kaks, kolm neli jalga täpsemalt. D. pügati ära ja karvade alt tuli kogu ikaldus välja. See et kõik nüüd näha on, on tore. Aga see mis näha oli mitte nii väga. Igal juhul on ta nüüd pesust maas, et jalad niiskust ei saa ja puhastame lillaveega. Värskelt pügatuna veedab ta öid toas ka nii, et nüüd peaks jalad kuivas olla saama küll. Oeh... ma lootsin et jalad paremad kogu selle mässamise peale aga see mis töötab suvel, sellest pole porisel talvel kasu miskit.
-Tuut-tuut. Selle eest aga käisin D-ga sõitmas peale pügamist kui ta oli paar päeva toas juuksuris olnud ja esimest korda karvutuna ringi sai vuhkida. Maneezini astus nii nagu Carp läheb platsi võistlustel vallutama. Kui aga tee jagunes kaheks st paremal koppel ja vasakul maneez arvas tema, et me olime ju teel kopli poole. Maneezis vuhkis ka tähtsal kõnnakul ringi. Tegime sammu-traavi põhiliselt, et seisnud jalad tööle ilusti saada. Galoppi ta arvas et ta ei taha ja ma ei sundinud ka. Maneezist välja tulles, taas, et tema läheb nüüd koplisse jah nii, täies varustuses. Ja kui välja minnes ei olenud aega mõeldagi et tee libe on siis tagasi tulles ta kohe üldse ei saanud sammukestki enam kiiremini astuda :)
- Käisin jõululaadal oma fotonurgaga ja tõesti fotograaf tahab ka süüa ja tal on ka vaja arveid maksta :D

LKV-65

-Töö tegi ahvist.... arvuti. Töö võtab kõik ajurakud, vabad hetked ja mõistuse. Mille tulemusena üks tööst väsinud kodanik K. eile parklast väljudes unustas tõkkepuule märku anda, et tulen ja tõkkepuuga pähe sai. Auto siis, mitte K. Ego sai ka põrutada ja järgmine autojuht suutäie naerda.
- Väikesed ratsanikud. See on ikka nii põnev tegevus. See katsetamine ja mõistatamine kuidas ühele või teisele lapsele ligi saada. Millised on tema head omadused mida edendada ja mida hoopis järgi aidata. Ja kellel lasta rohkem rääkida, ja kellele anda ülesandeid kus rääkimine ununeks :) Ja et tuleb öelda Tere ja Aitäh ja Palun :D
- Lumiiiii on silminiiiii. Ja eile tallis oli -11C. St tavapäraste jalapesu asemel tegin D-le kuivpuhastust ja "määratlesin probleemsed kohad" reedeks.
- Laiskus on edasiviiv jõud. Kuna nii külm on ja D-l on jätkuvalt uhke kasukas seljas on kogu trenni eesmärk sõita niimoodi, et hobune oleks rahulik, chill jne, sest muidu on karistuseks see, et istume tunde toas ja ootame kuni ta ära kuivab. Ja, see ei tähenda, et me saame trennist viilida ja lihtsalt kulgeme. Ok õigluse huvides paar pisikest jalutuspausi tegime rohkem kui treener ette nägi. Lihtsalt kui D ei hakka muretsema ja kiirustama ongi kõik nii ilus ja lihtne. Aga selleks peab seljas ka väga täpselt sõitma ja rahulikult ja küsima kõike piisava varuga ette tema jaoks st minul oli seal seljas piisavalt palav.
- Pühapäeva hommikune teraapia. See on siis minu teraapia. Igakord kui äratuskell heliseb siis ma mõtlen, kas ikka on vaja aga kui talli jõuan siis on vaja, ja kui koplisse jõuan siis on väga vaja ja kui platsilt ära tulen siis on selge, et see oli lausa hädavajalik. Olime tublid, tegime kõike korralikult ja tasakaalukalt ja kordasime reedeseid harjutusi. Ise rahul, hobune kuiv. Jeee.

LKV-64

-Kaamos. Tuli pääle. Tahaks ainult kodus küünalde ja kaneelisaiadega teki all nurru lüüa.
- 52 secound fame. Käisime D-ga selle aasta TIHS-l tori tõu esivanemaid esindamas st esindas ainult D, mina olin "kaaslane". Ca 50 hobuse lavashowga kaasnes muidugi ka märkimisväärne kaos, infokadu jne. Aga üldmulje tsiteerides mu ühte nähtud tuttavat "te vist ei saanud väga palju harjutada". :D Aga igal juhul jäid kõik meie hobused ellu. D küll väikeste kahjudega kui üks pisike täkupoiss suutis vaikselt meile selja taha hiilida ja tutaka ära pani. Löögi eest saime ära aga väikse kabjatripsu saime kirja. Ahjaa ja ma jooksen liiga aeglaselt ja hästi kasvatatud D on nii tubli ja jälgib ju minu liikumist. St kui mina ikka maha jään, jääb tema ka. Ja järgmisel päeval tuli ta ilusti minuga koplist ära st ju väga hinge ei võtnud :).
- Kiire. Kiire. Kiire. Järgmise päeva trennis oli D-l aga igale poole kiire. Paar sammu norm tempos ja minek. Ma ei tea kuhu.  Ma ei tea miks ja ma ei tea miks nii kiiresti.

LKV-63

Ideaalne pühapäev.
Ärkan. Kuum kohvi. Nurruv kass. Grey anatoomia. Talli jõuan siis kui seal kedagi peale tallipoisi veel pole. Hüpetega karja juurde jooksev Lily. Udune koppel. Tükk aega jalutamist läbi karge õhu, peletan linnud lendu ja saan neilt riielda. Jõuan kopli tagumisse äärde ja hobuseid ei kusagil. Hmmm... Jalutan tagasi. Suslikud on läbi väikese metsatuka minust mööda hiilinud. D. tõstab pea, tuvastab, et see olen mina ja jääb ootama. Vastu pole ta mulle ammu jalutanud. Nüüd ta lihtsalt vaatab kuidas mina jalutan :). Sätin vaikses tallis hobuse valmis ja just siis kui hakkavad esimese trenni lapsed talli jõudma, lähen mina platsile. Mina ja D. kahekesi. D. on kuidagi nii teistsugune hommikuti. Ei ta ei ole ärevuses vms. Pigem on ta hästi uudistav ja tore. Platsi äärel aia peal istuvad tihased. Lähenedes hüppavad korra puu otsa ja kui kaugenema naasevad taas. Päike hakkab vaikselt soojaks minema ja ma panen taskus vaikselt Vivaldi mängima. Ja nii me sõidame. Kahekesi. Üritan sõita võimalikult võrdselt ühele ja teisele poole st, et ma ei jääks meie ühist paremat poolt (mis muuseas pole parem pool) nautima. Diagonaalidest saavad voldid ja serpentiinid. Seismispausid venitame pikemaks (kannatlikkus on voorus). Siis minu lemmik harjutus- iga takistuse ümber väike voldikene kordamööda paremale ja vasakule. Sujuvalt, ühtlaselt. Siis galopitõsted, otsime rütmi ja tempot (nurgad jätame välja ;) ). Veidi ühele poole ja siis teisele poole. Vahetan suuna siis kui me veel mõlemad tublid jaksame olla. Meeldiva üllatusena ei ole tunda, et paremale raskem oleks. Või hobuse tempo ja samm muutuks. Galoppi vahele veidi traavivolte, et tempo ja minu istak tagasi saada. Terve trenni jooksul teeme muidugi puhke- ja tänupause. Täpselt nii nagu ise tunneme. Lõputraav ja pikk pikk jalutus kuni tennilapsed platsile tulevad. Siis saab D. veel ühe trenni teha (ma üritan sellega alati arvestada ja koormuse vastava valida, sest pühapäev pole kindlasti päev kus D. vaid ühe trenniga hakkama saaks). Toimetan vahepeal talli vahel ja seejärel tulevad tavapärased jalaprotseduurid. Jõuan koju siis kui Teinepool on ärganud ja oma hommikuse kohvi ära joonud ja kogu päev on veel ees.

Nii ma elangi hetkel töö juures oleva skisofreenilise olukorra üle :D

LKV-62

Vastutulles fännide (loe Fänni) soovile korjan oma unustatud blogi jälle üles.
Suvi:
- paarkümmend trenni endale
- paarkümmend tegelustreeningut lastele
- paar asendust treenerina
- paar fotosessiooni ja üks pulm pildistatud
- üks helikopter pildistatud
- sulgpalliga uuesti alustatud
- D. jalad jätkuvalt päevakorral
- koolisõidus võisteldud
- kassiga tilgutite all käidud
Ühesõnaga üdini talline suvi, just nii nagu mulle meeldibki :D