- D ja D. Ehk siis sõidetud vahel Kroku-D-ga ja vahel Tibu-D-ga. Krokuga vahetasin korra sadulat, lihtsalt et näha, kas siis sama palju stoppe vahele tuleb- ei tulnud. Tuli vähem ja jooks oli samuti rõõmsam. Minu amatöör arvamus, et kuna teisel sadulal on pehmem raam, hõlmad jne, et see võimaldab lihtsalt hobuse õlgadel paremini liikuda. Ja galoppi tõsted ka tasapisi arenevad. D aka Tibu on usinus ise nagu ikka. Va et mõni päev väga maadligi ja igasuguse tõuke asemel on esimene variant hoogu pakkuda. Vahel pusime ühe päeva kohe korralikult ja siis järgmisel päeval on nö preemiasõit :D
- Näidistrenn. Ehk siis trenn kus keegi kogenum ratsutaja näitab grupis käival hobusel trenni ette. Ehk siis esiteks: näed, et viga pole jonnakas ponis vaid ratsaniku väheses kogemuste pagasis ja et kui usinasti õppida kuhu on võimalik jõuda. Samuti on hea kõrvalt näha rastaniku käitumist ühes või teises probleemsemas olukorras- hobused olid samas nii chillid omale tuttavate ratsanike all, et ega seal probleeme polnudki :D Lisaks sinna juurde talliomaniku jutud iga hobuse eluloost ja ratsnikest. Ühesõnaga juba ootan järgmist :)
- Lapsed tallis. Olgu ma veel ei kirjuta seda. Aga ... viisakus, sõbralikkus, kohusetunne, abivalmidus, sõnakuulelikus... kuhu te kõik kadunud olete?
- Aia lugusid ka. Teinepool on raudselt seda meelt, et kui mul on peenar siis ma istutagu kõik peenrasse. Nõus... tegin kaks peenart juurde. Täiesti temaga kooskõlastatult :D. Seega sobivamasse kohta (varjulisemasse) said ümber kolitud hortensiad, murtud süda ja hostad. Murtud südamel oli see kevad veidi keeruline. Hilised külmad ööd jõudsid lausa kaks korda pealt lehtedele liiga teha. Samas aga on ta uues kohas piisavalt õnnelik, et nädalaga topelt kõrgeks kasvada ja õied peale saada. Lisaks sai sinna peenrasse veidi karukellasid istutatud. Kiviga peenar kus juba oli jasmiin ja hambuline enelas, sai juurde lisatud kaks roosi. Õhk-soojuspumba paigaldamise tõttu olin sunnitud oma roosipeenra likvideerima ja seega saigi sel aastal määrasidki roosid selle kuhu ja mida veel istutada ja kes kuhu kolima peab. Kivi ümber leidsid koha Fairy Pink ja Burgundy Ice. Lisaks mahtusid sinna ka laugud ja Thundenbergi kukerpuu Green Garpet. Hoolimata sellest, et kukkerpuud pidevalt mulle kallale tulevad on nad jätkuvalt sümpaatsed- veel :D. Lisaks sai mulda pistetud ka paar galdiooli, mis on kohustuslik õele sünnipäevaks kasvatada. Peale vanaisa lahkumist võtsin selle tradidtsiooni enda kanda. Laukudega on küll nüüd nii, et las nad veidi nüüd kosuvad aga siis võtan taas kolimise ette. Vist mind ikkagi häirib, et nende lehed nii kiirelt koledaks lähevad. Vaatan ehk leiab neile parema koha.
Suurde peenrasse kolisid seega kõik viis ülejäänud roosi- Gloria Dei, Europeana, Nostalgie, Lady of Shalott ja Augusta Luisa. Europeana tegi küll mind veidi ärevaks, sest olles kambast kõige külmakindlam õnnestus ta enamus oksi talvel ära külmetada. Hetkel aga on uued võsud kenasti olemas, seega on jätkuvalt tubli. Europeana on üks mu lemmikuid kuna ta punased õied ei muuda vananedes värvi. Istutasin nad kõik peenra ühte tiiba, sest nii on nende eest hoolitsemine ehk lihtsam. Aga seetõttu tundub, et keegi peab jälle kolima hakkama. Ühesõnaga minu püsikud on tegelt jooksikud. Kindlasti kolib oma asukohast lilla tähkjas lieatris teise tiiba, sest oma hooga kasvuga sattus ta hetkel roosidele liiga lähedale- või noh pigem roos kolis talle liiga lähedale :D Aga ta asus ka enne minu jaoks veidi häirivas kohas. Seejärel vabastab ta kangaaugu vist lavendlile, millele ma ei suuda kuidagi kohta leida.- see on juba kolma korda vähemalt liikunud peenras. Ja seejärel liigutan veidi ka naistenõgest, mis siis kokku peaks tekitama piisava ruumi, et peenrasse mõni pojeng pista - vist, võib olla.... Juurde soovisk endale paari kivirikuliiki veel, sest neile tundub mu juures väga meeldivat ja mulle meeldivad nemad ka.
Põhimõtteliselt polegi suurt plaani väga taimi sel aastal juurde soetada, pigem ootaks, et olemasolevad oma tegeliku kasvu saavutaks, sest seejärel läheb nähtavasti jälle kolimiseks. Ahjaa selline haruldus sai ka soetatud nagu kuuking Vickys Delight. Hetkel on ca cm suurem kui kevadel ostes aga ei pidavat hullu olema kui ta esimesel paaril aastal tegelebki pigem risoomi kasvatamisega. Nii kes nüüd lugedes siiani jõudis võib end tunnustavalt õlale patsutada ning auhinnaks ühe pokaali veini lubada.
No comments:
Post a Comment