- Väike M. ja T. Aina rohkem näevad trennid juba päris trennide moodi välja. Tegime kergendamist nii sirgel kui korde otsas (kodus oli usinasti kükke tehtud mis ka välja paistis ;) ). Seega liigume ikka usinasti sinna poole, et saaks ka grupitrenni minna. Seega lisandusid kavasse uued hädavajalikud asjad: jaluste leidmine ilma käte abita sammus aina kiiremini, traavist sammu võtmine ja kui tavaliselt "päästab" hobuse lahti võtmisest väike O. siis viimased korrad oleme ka seda pidanud ise tegema.
- Veel ühed lapsed. Nii väiksed kui suured. Tulevad alati nii, et terve ruum saab neid ja nende energiat täis. Väsitavad on aga kõik ikkagi omamoodi toredad. Kui ainult oleks nende kõigi jaoks eraldi aega...
- Vana E. Oli puhanud ja hästi. "Isver platsil pole kedagi, mina ka ei lähe" , "oot vaata TUUUL", "appike LIND lendas", "isver VIHM! SAJAB!", "vaaataaa.....vaaaata mis seal on- PÕÕÕÕSAS!". 23 a. kõike näinud koolisõidu hobune peale väikest puhkust :D. Ühesõnaga eputas ja kekutas nii et vähe pole.
- D. Oli tubli. :D Mõned trennid on kus kõik sujub ilma suurema vaevata, isegi galopivoldid, isegi kui mõni nurk ei tule välja ikkagi on kuidagi chill ja lahe. Teed trenni ära ja hobune pole muretsema jõudnud hakatagi. pr M. tuletas meelde, et jalad pikad hoiaks galopis, nimelt tahan ka end "käbiks" keerata st põlved üles ja see pidi olema ka mu väsimise põhjus galopis.
- Tere talv. Trenni lõppedes maneezist välja astudes sadas laia lund ja maa oli valge. Miks see pilt jõulude ajal küll nii õnnelikuks teeb aga hetkel on %#%&/"¤%!!!! Tulemas on paar päeva puhkust ja seitse korda arvake kas mul oli muuseas plaanis ka metsa minna. Brrr Grrr!
No comments:
Post a Comment