LKV-25

-Holland-Leiden-Haag-Delft-Rotterdam-Keukenhoff. Tulbid nähtud, rattaga sõidetud, juust söödud, "Jää jumalaga Mann..." Rotterdamis lauldud :D

-Diamond. Tibu oli vahepeal lombakas seega nüüd kergel režiimil st samm-traav-ilma sadulata. Ja kui treener veel mainis, et vaja oleks teda eest saada kaela hoidma siis küsisin kohe endale. Saingi :). Nii tore tiksumine oli. Kuna eelmine päev oli tal veel käigu vahe sees olnud, nõudsin üleminekutel ise hästi vähe st andsin märku mida soovin aga sammud jätsin tal endal sättida. Käigu vahet ei näidanud ta kordagi.
-Markus. Uhh kui trotsi täis ta oli iga ratsme võtmise peale. Ma polegi nii tihti ja nii märgatavat jonnivõnkumist talt enne kätte saanud. Samas oli ka väga ilusaid hetki. Teravaid elamusi pakkus aga hoopis Heinz, kes Oleroni trenni minnes keeldus mingite suvaliste neljajalgsetega karjamaal olemast ja läbi karjuse lihtsalt koplist ära tuli. Ma viskasin Diamondi ruttu väliboksi, toimetasin väikese ratsaniku tee pealt ära aga enne kui jõudsin talli hüüda, et hobune tuleb (tavaliselt kasulik tegevus kui tallis on mustmiljon allameetri last) jalutas Heinz juba rahulikult boksi. Tee peal üritas veel Markusega sõbraks saada aga tiitliomanik polnud väga huvitatud.
-Pipi. Eakas Pipi-Lotta lahkus vaikselt vikerkaare taha. Kurb on. Alati on. Ja eriti kui see just "minu" hobustega juhtub. Samas seekord oli seda ka oodata... seega üritasin ikka võimaluse korral talle põse vastu kaela toetada.. ehk sai aru...