LKV-42

-Polüglott. Korraga juhendada hobuse valmispanekut nii vene kui inglise keeles. Ma olen täiesti veendunud, et ma mõne sõna ütlesin kogemata sekka kas soome või hiina keeles ka. Igal juhul võtan mütsi maha kõigi sünkroontõlkijate ees. Wikipedia: " Mõned polüglotid elavad üksi, tagasitõmbunutena ja ei suhtle ühiskonnaga.".
- Diamond. Läksin appi koplisse Buda ära tooma ja Diamond tahtis lahkelt kaasa tulla. Ma ütlesin, et oota veel ja ju ta siis solvus. Igal juhul uuesti koplisse minnes polnud ta nõus mu käest isegi komme võtma. Jalutas aga eest ära. Lõpuks siiski tuli. Veidi kippus ikkagi oma tempot valima, mille peale mina eest käed kangeks tegin ja ette vajusin. Pole midagi uut. Galoppivoldid saime siiski tehtud aga mitte just sellises tempos ja paindes, et ma rahule oleks jäänud. "kuid öö on soe, öö on üllatavalt soe..." (Tuberkuloited-Hiline kiirrong)

LKV-41

-Täpi. Pisike täpiline poni, keda mul siiani pole õnnestunud "lahti logida". Enamus aega ta lihtsalt vihastab mu peale, otsutab, et tema teab paremini ja kui ma kaela peale vajun siis aga palun, tema võib mind lahkelt sealt edasi ka aidata. Oeh. Aga raskused on selleks, et neid ületada. Täpi oli paar päeva puhkust saanud ja vägagi koostöö aldis, vaid paar korda käis ta saba mu kuklale vopsu andmas. Otsutasin ka ise, et olen kätega konkreetsem st ei anna nii lihtsalt temale rastmeid ära ja "olen olemas". Väga raske on jätkuvalt laveerida valikute vahel tirin-olen olemas-annan ära. Eriti kui iga hobusega on need siiski veidi erinevad sentimeetrid või millimeetrid. Aga (tsiteerides pantalonet) -mida ma näen- hobune tuleb ratsmesse, hobune on kõrvadega kuuldel ja kuigi galoppis pakkus alguses oma tempot oli nõus tagasi tulema (ja kui galoppist tagasi traavis siis on taas erinevus tirin-kutsun tagasi ratsmesse).
-Diamond. Oli ka puhanud päevakese ja volia, hobune nagu peale pr M. sõitmist.
-Carpe Diem. Positiivne üllatus ka sealt :)
-Jäälind. On kohal. Ja mitte üks vaid vähemalt kolm. Varjekostüümist on palju kasu ja enamus aega mööduvad nad mind tähelepanemata. Pr M-ga me enam vähema teame kust nad tulevad aga kuhu nad lõpuks kalastama asuvad seda jätkuvalt ei tea. Meie 100m istumist teekonnal oleme jõudnud juba väga kaugele kurvi aga nemad ikka tulevad ja lähevad.
- Pidu, pidu. Pr S. sünnipäev.

LKV-40

- Võistlused. Diamond. Tegime ära. Saime II koha. Enamus aust kuulub pr M, kes eelmine päev hobuse selga istus ja mulle asjad ära seletas. Minu osaks jäi järgmisel päeval tema õpetusi mulle ja hobusele mitte ära rikkuda. Ja nii lihtne ja tore oli ja edasistes trennides poel ikkagi enam pooltki nii välja tulnud. Seega ma jätkuvalt usun, et peale tohutute kogemuste omab pr M ka võluvitsakest. Ja hiiglane Diamond tegi mul taas südame soojaks. Nimelt on ilmad ilusad ja tema arust on see piisav põhjus trennist vabastus võtta ja seda mitu päeva. Mind nähes tõstis hobune pea, ajas kõrvad kikki ja tuvastades, et tegu tõesti on minuga, võttis viimase suu täie muru ja jalutas mulle vastu. Oeh.
-Ballett. Ma käisin balletti vaatamas. Esireas. Ja see oli täiesti fantastiline. Tegu siis ballettigalaga Tšaikovski festivali raames.
- Tedremäng. Kell 4 üles ja rappa. Tuul pidi mu küngastelt maha puhuma ja tegi mängukuulamise väga raskeks. Peab veel plaani võtma.
- Jäälind. Ma olen aastaid käinud ja üritanud teda näha ja siis võtan korra pr M kaasa (veel üks uus pr M) ja kes sinise sähvatusena möödub ....

LKV-39

-Diamond. Nähtavasti me ei lähe siiski starti, sest me vist siiski ei ole selleks valmis. Eilne skeemi läbisõitmine nägi välja selline, et pr K. ei saanud mõhkagi aru. Nimelt lehvisime Diamondiga kiires tempos, ilma piduriteta ja suvalistes suunades. Mina vahe peal segaduses treenerile hõikamas "See on nüüd diagonaal". "See on voldikaar sammus"- viimasel a) polnud mingit pistmist kaarega, b) polnud mingit pistmist sammuga.

LKV-38

- Markus. On kuskilt mingi lonke saanud ja kuigi ta viimati kordel igati uhkeid ja vanusele mitte vastavaid pukiseeriaid näitas siis ikkagi puhkab.
- Diamond. Kuna ta sadul on tõeliselt mõrvarlik mu suhtes palusin luba pr M oma laenata. Oeh sõida nigu patjadel. Paremale poole oleme endale koos ühise kehvema poole aretanud ja peame sellega tõsiselt tegelema. Mul on alati vasak kehvem olnud, kuidas siis nüüd parem. ... positiivne on see, et ju kuskil kus ma tähele ei pannud oli mul kaks võrdselt keskpärast poolt :D. Plaan oli tibuga minna samm-traav skeemis jalga väristama aga kas a) pr M. usub minusse ebamõistlikult palju või b) keegi võiks lihtsalt talle nalja ka teha- igal juhul arvab ta, et me saame korraliku skeemiga ka hakkama. Eks siis üritame.
-Laki. Läks ära soomemaale teise ratsakooli tegusid tegema. Huvitav kellest me nüüd ägedaid jutte räägime?
- Kutsika-uputus. Fotokas ja paaalju labradori kutsikaid kõigis kolmes värvis. Nunnumeeter punases ja assistent töövõimetu.
- Blondiini enesevigastus katsed jätkuvad. Esikohal on jätkuvalt üks väga varajane hommik metsas kus ma oma pöidla autoukse vahele kinni lõin. Väärilise teise koha saab nüüd üks õhtu kus ma koplist tulles täie hooga põlve vastu koplivärava kõrval olevat kivi lajatasin. Nii ikka et kolm päeva lombakas olin. Jaaa...see kivi on suur, jaaaa ..see on seal ammu olnud. Ühesõnaga see tõestas ühte hüpoteesi, et ohtlik ei ole rastutamine vaid hobustega samas maailmas viibimine.
- Jalgratas. Sain uue jalgratta. Ma saan kogu elu pidevalt õnnelik olla, sest uus ratas teeb mind alati õnnelikuks olgu ma 6a või ... veidi vanem:)
-Virmalised. Jah Eestis olid virmalised ja sellised mida, teadjamad räägivad,  hea kui kord kümne aasta jooksul näeb. Ja ilma oli selge ja mul on fotokas juba trennis kaasa st kõik oli nii nagu vaja. Kell kaheksa positsioonil, kell 11 kodust kaks pannkooki ja uus aku, ja kella kaheni olin lihtsalt kodus maja ees. Sest mäng käis pea kohal ja esmakordselt polenud vaja kuskile minna, et midagi üle horisondi üldse märgata. Edasi oli FB virmalistepiltidest umbes ja optimistidest kes arvasid et nii eestis ongi.
- Päikesevarjutus. Minu sünnipäeva. Nice.