LKV-14

- Markus. Pool trennist ei suutnud Markus otsustada kas sõidab ilusti ja lõdvestunult või siis pea viltu kangelt. Iga minuti tagant oli üleminek ühest olekust teise muusika-grr-muusika-grrr-muusika-grr....
Mingil hetkel galopis läks kõik paika- kael, selg, tõuge jne. Mina: appi, mis juhtus??! Treener märgates mu segadust: edasi, edasi! :D No ei ole harjunud, et Markus plõksust paika läheb. Oi ja lõpu lõdvestuste ajal premeeriti mind pika alloleva kaela ja puristustega.
-Resta. Traavis kipun end unustama nautima ta kiiret aga ühtlast kulgemist. Mmmm aga ei tohiks, tuleks vaadata, et ta tagajalad ka ikka meiega on. Galopis ei suuda me jätkuvalt otsustada kes juhib. Aga suu on mul ikkagi pidevalt kõrvuni temaga. Mul on tunne, et ma isegi seljas tajun mil tal silmades kelmikas sädemeke süttib ja ta hooga asja üle võtab. Üldse mitte pahatahtlikult.. lihtsalt.. lõbusam ju. Ja mina seljas siis nagu tüütus :" oot..ooot..rahulikult...OOOTAAAAAA!".
-Täpi. Täpi oli ära restastunud. Üks trenn pisikese lapsega oli tal juba tehtud, seega ta mõnusalt soe ja kippus kohe algusest igast nurgast minema kiirustama ja uurima, kas nüüd juba galoppi saab..aga nüüd...aga nüüd. Väljas on külmaks ka läinud seega ehk soovis vanake endale nii sooja teha. Tema seljas olen ma pidevalt veidi mures- oma iseärasuste tõttu kipub ta hingeldama ja ma ei oska kuidagi arvestada millal olen nö "normi piires" ja millal on "pahasti". Igal juhul üritan talle jätta võimalikult palju hetki hinge tõmbamiseks sammus aga samas piisavalt vähe, et ta ei külmetaks. Uhh ja see milline külmand könn ma sellise pakasega suudan sadulas olla on ikka jube. Tegelikult on mul soe ja nahk seljas märg aga keha üritab end pidevalt pisikeseks keraks kerida. Vaagna liikumisest alla -5C juures pole mõtet minu puhul rääkidagi.
- algajad ja hobused. Üle pika aja tegin kahele lapsele korralikku esimest trenni hobuse seljas. Kuna lapsed olid ka piisavalt vanad ja pikad kõige vastuvõtmiseks ja proovimiseks oli see täitsa tore. Eks nagu alati sai neil esimeseks korraks kõikke veidi palju. Samas teadsid mõlemad tunni lõpuks kuidas hobust keerata, seisma jääda, ratset lühemaks-pikemaks teha, hobuse samme lugeda, täisistaku ja kergendamisega algust teha traavis. Seega endale pikk pai ja hobustele ja tüdrukutele ka.
- kardinaralli. Nüüd peaks kodus kõik kardinad olemas olema. Kõik 38 tükki.
- autoavarii. Täna hommikul sõideti mulle tagant sisse. Täpsemalt prouale sõideti tagant sisse ja ta põrkus vastu mind. Õnneks olin just kohalt minemas ja kõks oli väga väike. Ühtegi kriimu ega mõlki ma ka ei märganud.

LKV-13

- Budapest. Sain lõpuks pr K trenni minna. Ja loomulikult sain teada, et ma ei oska hobuse seljas istudagi kergendamisest rääkimata :D Lihtsalt treeneril kelle juures sa käid harva on alati niii palju öelda ja juhendada. Ja see on nii tore. Eriti suured tänud talle selle eest, et ta jagas mulel mõned näpunäited kuidas oma "liikuva põlvega" hakkama saada.
- Paar Markust. I trenn- "muusika". Oli ruumi harjutusi teha, oli ruumi lasta tal liikuda. II trenn- "grr" vähe ruumi ja palju sõitjad st sattusin tihti talle rastmega kallale, mis peale ta koostöö pikalt saatis ja hoopis okseri maha ajas. Ok tegelt mina ajasin ja minul oli piinlik. Tema oli mulel antud õppetunniga rahul.
- Poniratsanik. Ehk siis paar sõitu Täpi ja Restaga. ALATI tuleb keegi küsib "oi SINA sõidad TEMAGA" väike muie ja silma pööritus. Hih nagu hobuse suurus teeks temast hobusema hobuse. Täpi anti minu alla veidikeseks parandustööks- kipub ta nimelt lastega suvalisse suunda sõitma vastavalt oma tahtmistele. Korra proovis, ei tulnud välja, unustatud. Ja ta on jätkuvalt äärmiselt tore. Harjutusi temaga pikalt korrata ei saa-korra teeb läbi, veel korra ja kolmas kord on "Kuule ma tean mis harjutus on. Hoia kinni. Ma teen ruttu ära" (ma selle kinni hoidmise koha jätsin tähelepanuta ja laperdasin metsikus traavis jumal-teab-kuhu). Ja Resta oi Resta on vinge. Paar näpu näidet pr M-lt (galopis käsi hoida võimalikult kaela kõrval siis säilib kontroll ka kaela üle) ja terve trenn jälgimist ning abi pr K poolt. Kõik küll välja ei tulnud aga selle eest kamaluga uusi õpetusi ja tarkusi.
- Kas nüüd võiks vahelduseks korra ka lund tulla? Kaks päeva pidevat vihma on veidi nagu liig.
- Miks ei võiks kõik olla nii nagu enne?

Kui ma tulen paljajalu...

kui ma tulen paljajalu
Sinu unenägudesse
kas Sa vaikselt siis ei palu
minu lõhna patjadesse

kas Sa tasa siis ei anu
minu soojust linadesse
minu õhku hingamisse

kui ma tulen paljajalu
muudan uned valuks

kas Sa tunneks
et Sa seekord
mul jääda paluks....

LKV-12

Aeg kokkuvõtteid teha
2013 vastandite aasta:
naernud ja nutnud, õnnelik ja õnnetu olnud, leidnud sõpru ja kaotanud lähedasi, võitnud ja kaotanud, välja ja sisse kolinud, arenenud ja taandarenenud, ületöötanud ja alatöötanud, raha kogunud ja ära raisanud, tülli läinud ja leppinud, targemaks saanud ja lollimana end tundnud, juurde võtnud ja alla võtnud.

Õppetunnid:
- tee tööd siis läheb aeg kiiremini
- "pauk" tuleb alati siis kui sa arvad, et pole vaja muretseda
- need kes teevad su õnnelikuks teevad ka õnnetuks
- mida rohkem on raha seda koonrimaks muutud
- see kuidas aasta algab ei näita midagi selle kohta kuidas see lõppeb

"Must do" listist tehtud:
- Islandil käidud
- koolisõidu võistlustel käidud
- Biffy Clyrol esireas oldud

2014 aastal soovitan soojalt parem olla kui 2013 ja stabiilselt pluss poolel püsida.

LKV-11

-katastroofid said hetkeks läbi. Carpi nime nähes tahvlil väsisin kohe ära. Ainult mõttest. Lubasin endale, et olen tubli ja üritan mitte lahmida. Carp oli päitsesegaduse tõttu väljas ilma päitseteta. Väga keeruline oli talle selgeks teha, et ta võiks oma pea allapoole lasta, ma ei ulatu muidu aga kaks porgandit taskus andsid mulle paar kiiret hetke asi korda ajada. Boksis läks muidugi meil ütlemiseks nagu tavaliselt, kes ikka boss on. Tema arvas, et tema ja mina polnud nõus ka eest ära astuma. Enne sõitu kiire meelde tuletus endale "õlad taha, õlad pehmeks mitte näpud, pilk edasi, ei liigu üle hobuse, üles liikumise energia panna säärtesse, säär pikaks, kand alla, anna aega hobusele soojeneda, ei sega hobust jne" ja siis mul alati meenud peale sellist rida ajus "ja ei mõtle üle" :D. Igal juhul läks meil üllatavalt hästi.
-Grafs. Kuskil poole trennini olnud häda miskit ja siis kadusid mul nähtavasti sääred, hobune vajus ette, käsi muutus tema jaoks segavaks ja raskeks. Hmm kurb aga galopitõstetega saime siiski hakkama. Korra ta andis mulle vägagi konkreetse märguande, et ma oma käed korda saaks (kõrvad lidusse ja korralik pearaputus: lõpeta tirimine). Lõbusamaks tegi asja veel ka see, et Seppu ja Grafs kohe üldse ei klapi. Nii kui Zeppu juurde satume, nii sellel jalg käib. Kui Zeppu tagant tuleb nii Grafsil kõrvad lidus. Paha on see, et kui ma seda tead siis kipun alateadlikult ise ka kohe seda võimendama: ikka pingule ja pulka Zeppu lähedal.
- Mulle meeldib see kui enne jõulekingi hunnik mu toa nurgas muudkui suureneb. Nii ilus ja nii ... ma ei tea, muudab mu kuidagi õnnelikuks.
- Ui me saime kardinad üles. Kahekesi 8,5m siini tõsta ei ole teab mis lihtne töö. 22 kardina hommikuti eest liigutamine võtab ca 10 min. Kass on ka hr I. tähelepanu nõudmiseks uue viisi leidnud-kui välja ei tehta siis küüned kardina poole. Hr I riidlemise peale on nii äge ju minema kablutada.
- Igakord jõulupeole minnes luban, et vanus ka juba selline, et peaks veidi varem lahkuma. Ja siis juhtub jälle nii, et ma kuidagi üks viimastest, kes tantsupõrandalt minema läheb. Mis teha kui alati seltskond nii meeldivaks osutub. Suured tänud oma kullakesele pr K-le.