LKV-88

- Määdzik I. Kurdeti siin igate pidi kuidas D. on täielik TigeLoom ja lööb jalaga ja lastele ja algajatele üldse anda ei saa ja selline kuri ja õnnetu. Hmm. TigeLoom üllatas mind selle peale juba kolm korda järjest koplis vastu jalutamisega. Ja see pole D-le üldse omane. Tavaliselt ta vaatab mind ja ootab kuni temani jõuan. Nüüd kui väravasse jõuan heidab pilgu ja kiirustab vastu. Veel määdzikum oli üks õhtu pimedas- kus väravas hõikasin "Tibuuuuu", et näha kas ta küünis või sööb heina ümber. Et äkki tõstab nina üles ja ma näen kus ta on. Tuta tuta üks kiirustas see peale küünist välja. Oeh TigeLoom on vist hoopis rohkem HellikLoomaks hakanud. Millega kaasneb see, et tema nüüd ise tahab otsustada kelle HellikLoom ta on. Õnneks on seal listis hetkel vist viis inimest umbes :D Ahjaa ja TigeLoom on EritiTigeLoom kui tal tekki eest kinni korralikult ei panda ja pandlad haiget teevad.
- Määdzik II. D. on vist oma muredest üle saanud, sest lohistamise ja venitamise asemel oli mul eelmisel nädalal täiesti unistuste hobune sõita. See sama usin ja püüdlik D. , keda ammu polnud kohanud.
-Määdzik III. Sõidan mina talli poole. Vaatan, et üks hobune mitte pole seal kus vaja. Soliidses heas poni oli leidnud uue nooruse ja lehvis mööda hoovi ringi tallipoiss kannul. Mis ikka: auto tee otsa seisma, et maanteele tee kinni, autost porgandid kaasa ja appi. Kogemused ütlevad, et tuult väljalt ei püüa st nosisin ise raginalt porgandeid kuni Tuul vaiksemaks jäi (10% tarkust). Puhisedes ja kõõritades võttis korra ampsu mu lähedal olevast silopallist (10% õnne), seejärel hakaks minu poole tulema (10% uudishimu), ma ragistasin porknaid edasi (10% kadedust), misjärel oli üks ettevaatlikult nõus juba mu käest neid pikahambaga haarama ja siis see kõige pingelisem hetk, mil sa pead kaaluma millal on paras aeg näpud päitsete vahele libistada (ehk 60% kogemusi). Silitad siit nina otsast ja veidi põse pealt ja edasi on kõik väga lihtne. Päitsest kinni, porganditega tähelepanu eemale ja ponil vist tuli meelde ka, et tegelikult ta täitsa kasvatatud ja mitte enam esimeses nooruses. Puhises veel veidi tallipoisi peale ja saigi tuppa lõunale. Hihi ja kuigi on tegu täiesti normaalse laste poniga siis veidi-veidi saad ikka aimu sellest tundest kui üks vaba hing on nõus sind usaldama. Ja see tunne on juba 100% määdzik. Sügav kummardus ja tänu P.-le siin kohal lõputute õppetundide eest kuidas hobust väljalt püüda :D Põhiline õppetund on see, et kui hobune on nõus juba sinu poole ise astuma on pool võitu käes :) See aga kuidas hobust saada neid samme tegema on juba eraldi teema.

LKV-87

-Elame veel! (Pühendus mu andunud blogifännile K-le)
- Heietus vat nüüd tuleb üks pikk tagasivaade lapsepõlve.
Ma olen söönud mokerousi ja törlönti, ma olen öhmedanud ja sahmerdanud, ma olen kukkunud puu otsast tikripõõsasse (ja mitte ükskord), ma olen kukkunud katki küünarnukke, põlvi, pead jne ja need on paranenud kuna "pulmadeks saab terveks", ma olen varbaid toppinud sulaasfaldi laikudesse kuumal suvepäeval, ma olen peale paduvihma paljajalu lirtsutanud põllul kartulivagude vahel, ma olen lakaredelil päikeseloojangul kajaga võidu hüüdnud, ma olen lambakääridega päevi muru püganud kuna oli vaja teada kaua see tegelikult aega võtab, ma olen saanud nõelata mesilastelt ja herilastelt ja ravinud torkekohti musta mullaga, ma tean mis tunne on panna jalga jalanõud peale kuid vaid paljajalu käimist, ma olen rohinud peenraid ja harvendanud porgandeid, ma olen korjanud marju ja seeni ja võilillemee jaoks võililleõisi, ma olen õega võistelnud kellel on õhtuks rohkem sinikaid, ma olen tulnud majja uksest ja lahkunud aknast ja vastupidi, ma olen hobusevankris kartulikastide vahel üle sügisese põllu sõitnud, ma olen lugenud vihmaste ilmadega lõputult raamatuid verandal, ma olen ehitanud maju ja kööke ja poode ja kindlusi ja teatreid, ma olen müünud lillede ja lehtede ja tammetõrude eest lehti ja lilli ja tammetõrusid, ma olen olnud mereröövel, rüütel ja rätsep ja karu ja koer ja müüja ja ostja ja astronaut ja loomaarst ja maadeavastaja ja kivikuningas ja nõgesesõja sõdur, ma olen lipanud paljajalu läbi kastejaheda hoovi saunast tuppa teed jooma, ma olen jooksnud ja tantsinud paduvihmas, ma olen rännanud koeraga metsades sest koer oskas alati koju mind viia, ma olen korraldanud Supi-pidusid ja Piruka-balle, ma olen kuulanud suure tamme all kuidas vanaema Tõde ja Õigust ette loeb, ma olen vaadanud ära enamus teleteatreid, ma olen üles ärganud kärbeste kõditamise ja äiksemürina ja vanaema askeldamise peale köögis, ma olen söönud igas suuruses pannkooke ja ternespiimakooki ja seasõrgu ja kanakaelasid, ma tean et piim läheb äiksega tilgastama, ma tean et hani jookseb päris kiiresti, ma tean et kanad ja kuked ja sead ja lambad satuvad potti, ma olen juhtinud isa süles autot, ma olen mänginud haamrite ja naelte ja kruvikeerajate ja kirvestega, ma olen saaginud ja lõhkunud puid, ma olen kaevanud ja sõnnikut laotanud, ma olen läinud magama mustade jalgadega kuna neid ei saanud enam puhtaks, ma olen pesnud käsitsi ja "potimusiga" pesu, ma olen katlas kurke keetnud ja silmusid puhastanud, ma olen endale riideid õmmelnud ja kudunud, ma olen selili pilvi ja tähti vaadanud.. ja mul on siiani üks väike kohake suure tamme all mis on rohkem KODU kui teised kodud ja kus siiani kasvab aias vana ja väsinud piraadilaev ning  kus lakaluugini viib ikka veel redel.

LKV-86

-Hobusejutte. D on ikka nii armas. Ja D. jalad on korras. Noh nii korras kui nad saavad olla. St veidi ikka tugevamalt tuleb harjata ja korralikumalt aga ei mingit vajadust tohterdamisele. Lapsed olen ka ära hirmutanud. Sõber muljetas kuidas oli tallivahel ja väiksed tüdrukud, nahk seljas märg, nühivad D. jalgu ja arutavad, et nad nii kaua juba teinud et ei tea kas on puhtad muidu, et mina muidu tulen riidlen. Kole koll mina :D Loodame, et see kollitamine ka teiste hobuste jalgadeni jõuab :D. Ja mul on veel üks stalker- J. See nüüd ka selline, et kui kuskil õue peal jalutan siis kaks pisikest silma muudkui jälitavad ja kui lähemale juhtun siis tuleb komminorimis-purrrrr ka :).
- Treenerijutte. Treener on nii raske olla. Lapsed on toredad ja see kõik on äge aga nii raske on vahest oma emotsioone kontrollida. Ikkagi inimene. Vahel ma olen paha ja range treener ja nõuan igasugu raskeid harjutusi nt kükid ja kõhulihased ja teen "tallihäält" kui mind ei kuulata :( Kuigi vahel on lapsel pikk ja väsitav päev olnud või muu mure. Oeh. Aga igal juhul trenni lõpuks võtame nii laps kui mina end kokku ja lõpetame positiivselt st lõpuks mõni harjutus mis hästi välja tuleb ja saab palju kiita kohe ka. Ja oi, ma nii liigutatud, sest üks mu pisike on nõus kuu ja tähed alla tooma J. pärast. Mitte minu ega enda pärast aga pisikese poni pärast. Ja pisike poni annab sellele lapsele nii palju andeks ja on nii palju rohkem temaga nõus asju tegema. Oeh :). Seega küll ratsutatakse käte ja jalgade ja istakuga jne aga tuleb ratsutada ka südamega. Nii nüüd heldisin ära aga see on lihtsalt nii tore, see kui näed kuidas ühe hobuse ja ühe lapse vahele tekib see miski.
- Aiajutte. Ooo neid jutte saab siin nüüd palju olema. Kohe kohe talgud- 450 elupuulast tahavad jalad mulda saada. Siis on suur peenra projekt. Isegi joonise tegin et Teisepoole kinnitus saada. Ja esimene puuke on istutatud. Pisike iluõunapuu: Malus Coccinella. Loodame et ta väga ei solvunud sest otse aiandi poputamisest sai siuh keset paeplaati pandud.

LKV-85

- Vahi kui ammu pole kirjutanud.
- Laiscus Contides ja Pacanè Poués. Väljas mingi .. talv. St külmakraadid tiksuvad kuskil 10 ümber ja ma võtsin talvepuhkuse. St veebruaris jõudsin vaid kaks korda sadulasse. Ju on vahel vaja harvem käia, et asju rohkem hinnata. See laupäeval oli keegi D. ära hirmutanud. Ma ei teagi millega. Tüdrukud pidi mulle hobuse valmis panema, et ma saaks varasemas trennis ära käia aga selle asemel tuli sõnum, et D. ei taha lastega tulla ja ma teises. Lähen koplisse D. jalutab vastu, päitsed pähe ja ära talli. Siiani oli kõik ok aga boksis- kõrvad igaks juhuks lidus, silmad ettevaalikusest punnis... müstiline, keegi on D. ära vahetanud. Või siis minu ja minu asemele mingi kolli tekitanud. See hobune kes kapju tehes rahulikult süüa nosib, nüüd puhus ja jalgu tõmbas igaks juhuks kuskile kõhu alla. Valjaste peale pea kuklasse jne. hea et veel jalaga vehkima ei hakanud, mida ta ka igaks juhuks vahest teeb. Sadulasse minnes samasugune hr. Ettevaatlikus ise- tipin hästi vaikselt äkki ei saa riielda. Kuda ma sõidan sellise tippijaga. No peale sõitu oli tavaline D. tagasi. See kes muudkui vaatab kus ja kuhu ma tallis liigun :) Jalgadel oli mingi ekseem esimestele jalgadele kolinud. Nüüd kreem peale ja siis sai hobune päikese kätte sooja. Sest päike teate on juba kevadine.
- Tudutibud. Käivad meil aias tudumas. Siis hakkasid käima ja nüüd ongi sisse kolinud. Siputavad, soputavad ja käivad lume all magamas. Kaks korda olen päeval nende pärast infarkti saanud ja Teinepool muudkui riidleb, et ei tohi aias käia Tudulinde üles ajamas. Aga mul seal teisi linde ka, kes ju seemneid ootavad.
- EV 100 Hipphipphuraa. Kolmapäevane pidu. Oli uhke ja pidulik olla küll.

LKV-84

Uudiseid Eestist:
1. Kas Vabariigi aastapäeva lavastust võib juhatada isik, keda on süüdistatud vägivallas naisterahva vastu (kuid mitte süüdimõistetud kohtulikult)? Kui nüüd võrdõiguslikult läheneda, kas naistevastane vägivald on erilisem meestevastaset vägivallast? Tegelikult võiks lihtsalt kõik kes kunagi sh lasteaiast kellelegi tou on pannud tagasiastuda. Mina kaasaarvatud.
Olgu teema on tõsine ja sellega tuleb tegeleda aga teemaga võiks tegeleda õiglaselt.
2. Kas justiitministest võib tsiteerida raamatut, kus on kirjas "kanakari" või peaks ta tagasi astuma? Ja miks on "kanakari" solvang, kas kuna tegu on naissoost lindudega? Oleks kukekari ei võtaks keegi solvanguna?
3. Kas tuntud raadiohäälele peaks kehtima liikluseeskirjad?

Uudiseid maailmast:
1. California paar pidas oma majas vangis 13 inimest
2. Antwerpenis hävis plahvatuses elumaja ( kaks hukkunut ja 14 vigastatut)
3. Saksamaal rammis koolibuss maja seina (48 inimest sai viga).
Hea, et meil on kõik hästi ja saame oma probleemidega tegeleda.