LKV-71

-Hiid-Tigu. Tibu pole mingi tibu enam. Tigu mis tigu. Vapper mina ajas end pühapäeva hommikul kell 8 talli. Enda arust täiesti piisavad ajavaruga, et hobune sisse tuua, ära sõita ja jalad puhtaks teha. Halb enne oli juba see kui talliteel märkasin et suur koppel on end ilusti kopli väravast kaugele metsa äärde tuule varju seadnud. Mis ikka nöör kaasa, väike arvutus mitu porgandit meetrile ja minek. D juba väravas näeb et ma tulen ja tõstab oma valge ninatriibu mulle sihikuks. Ja siis vaatab ja mõtleb, et näe tuleb täpike ühelt poolt, ei ole täpike, see ju inimene, äi ole inimene, tüdruk on... Ühesõnaga ilusti tubli lapsena püsib paigal ja ootab kuni mina üle kopli kablutan. Ja siis oli keegi ta päitsed ära võtnud, mitte et need väga olulised oleks aga teades, et mul on vaja peaaegu tonn looma üle kopli venitada, on päitsed vahel väga oluline argument. Egas midagi kutsun siis nii sama et musi-musi-kalli-kalli-tubli-poiss-lähme- näe-mul-on-porgand-sul-ei-ole-no-nati-veel-suudad-küll-jalgu-tõsta-näe-kui-hea-porgand-näe-leib-on-ka. D. tuleb natuke siis ikka vaatab kahtlustavalt ega ma üksi plaani kõikke head ja paremat ära süüa, siis kaeb et näe metsas vist lind lendas vaja kuulata, oi näe jäälaik las ma lakun veidi no nagu kaheksa aastane koolipoiss maikuus kooli minemas. Igal juhul üritas mind veenda, et kle jääme parem koplisse. No ja kui ma peaaegu poolel teel olin siis äkki carp märkas et mõni poiss näe minema hiilib, hõikas et kle... ja D. tonksas mind ninaga õrnalt, ütles tsau-baka ja jalutas carpi juurde tagasi. Krdi seksikad tüdrukud seal põllul, ma täiesti relvitu.
Egas midagi tagasi talli, ämber kaasa ja uuele ringile. No seekord läks paremini. Ju must ämber on võrdselt ahvatlev musta carpi kehaga :D. Ja siis jäi lausa 35 min trenniks. Ja D . oli täitsa tubli ja usin ning veidi üllatunud et nii lühike trenn nagu oligi. Maneezist välja ka ei tahtnud tulla.
- Sajajalgne. Hea et tal vaid neli. Selge on see, et tal ei ole midagi minuga sõitmise vastu. Küll aga tema jalaprotseduurid. Oioioi. Täiesti mõistetav põhjus miks ma ta lemmikinimene pole. Või just olen kuna hoolimata kuid kestvast kiusamisest ta ikkagi tuleb....

LKV-70

-D. Ikka võtsin südame rindu ja tekitasin oma pühapäeva hommikused teraapiad tagasi. Samuti olen suutnud nüüd lõpuks ka ühe täisringi galoppi maha sõita. No mis teha, kui enda väärtus aastatega nii palju tõuseb, et vanusekoefitsent juba hirmuäratav nr on. Reedel oli D. väga tubli. Kõik oli nii sujuv ja kena ja koos ja kuuldel jne. Pühapäeval hobune nagu välja vahetatud. Ei saanud ega saanud me neid jalgu ilusti maas üles. Ehhh.
- D ja koppel. Jätkuvalt streigib sealt lahkumise suhtes. Vaatame kaua seekordne nipp aitab. See vist viimane mu arsenalis ja edasi on mõistus otsas. Hetkel igal juhul tuleb-vahel rõõmsamalt, vahel jalgu lohistades.
- Lapsesuu. Uus nelja-aastane ratsanik. Esimest korda hobuse seljast. Tuleb maha, ohkab rõõmsalt ja teatab: "Nii nüüd ma oskan ratsutada ka".

LKV-69

Õpetusi eluks:

• ära eelda igasuguseid asju: nt et inimesed kes hobuseid ostavad ka tahavad oma hobuseid tundma õppida.
• ära loo sidet loomadega kelle suhe sinuga sõltub kellestki teisest 
• leia moodus kuidas eelmist punkti oleks võimalik täita ja seejärel räägi mulle ka

 - Preili Minni. Kui Agne on proua mis proua siis Minni on preili, mis sest, et ka juba järglastega. Ja preili Minni on väääga reetlik :D Kõik mis ratsanik teeb valesti paistab kilomeetrite kaugusele. Nii, et ükski asi ei jäänud ei talle ega treenerile märkamata. Oi ja need Minni kõnekad kõrvad ja nohisemised "mis mõttes paremale-vasakule-paremale-vasakule- oh issand" (ma üritasin mööda sirget otse tulla), "no kui sa ei taha edasi sõita no ära sõida siis" (ma üritan keha lõdvestuma saada, et ta päris paigal ei jookseks) "no lõpuks...liigume.. juba seisame?" (ma üritan nurgast välja tulla, aga vajun veidi ette), "oh liigume taas.. jälle... no mis nüüd" (ma üritan nurgast välja tulla ja pingsalt üritan mitte ette vajuda, loe: neelan alla tonni tsementi ja kivistun millisekundite jooksul pulgaks), "palun siin on teie peatus. Oli tore. Palun tulla tagasi kehvtivate juhilubadega" (peale minu püüdlusi mingit galopimoodi asja välja võluda). Tegelikult oli hästi tore ja õpetlik. Väga õpetlik. Sest enamus juhtudel oli preili andestava loomuga nii, et kui ma end kokku võtsin siis leebus ka tema va ok need galopitõsted no need ajasid ta veidi liiga palju ahastusse juba. Ja nüüd ma võiks kirjutada vääääga pikalt iga sekundi kohta sadulas mis ma millalgi valesti tegin aga nuh see oleks liiga masendav. Ja lõpuks mul lubatakse vaid hobuste jalgu pesta ja kuivatada.
- D. Ehk siis tegelt oli teine D. aga selle turjale tegi eelmine sõit veidi liiga ja ei riskinud. Siis oli jälle D, mis mu seljale täitsa hea oli, preili nimelt oli võimsamate liikumistega ja järgmine päev ei jätnud selg mulle seda meeldetuletamast aga kuss kuss ma tahan preiliga veel sõita nii, et kuss. D-ga ma kardan nii palju et tema kardab veel rohkem. Ta on nagu tonnine võimendus minu emotsioonidest. Seega võtsime rahulikult ja jätsime järgmisele lapsele võimaluse ringi taga lehvida. Ja D jalad. Oeh. Igal juhul ma olen nüüd kõikki teavitanud ja mingi hullemat sorti paanika raudselt tekitanud aga nendega oleks kiiresti vaja midagi teha. Ma puhastasin nagu sain aga ma kardan, et seekord see liiga vähe. Ühesõnaga ma täielik kanaema jälle. Ja no lähtudes tema jalgades siis ma jalgu puhastama ka ei sobi. Kas ma tallipõrandat võin vähemalt pühkida?

LKV-68

- ving ving ving viu viu viu ja kuna ma veidi endale lubasin ÜRITADA vähem viriseda siis polegi rohkem kirjutada :D Ok D-ga esimesed uued katsed galoppi sõita tehtud. Eks nad veidi ülepingutatud ja ebakindlad ole mõlemalt poolt aga nuh. Ja ilm oli pühapäeval nii ilus, et jalutasin pisiponidega veidi päikese käes ja lasin neil rohelisi kõrrekesi nosida siit ja sealt. Ja kaheksa tundi läinud nagu niuhti jälle :D
- Ja miks väikesed ratsanikud toredad on:

• Arutelu sünnipäevade teemal (5-aastane): Ma olen praegu viis aga siis mul tuleb sünnipäev ja ma saan suuremaks. (vaatab mulle otsa ja lausub õhates) Sul on väga väga palju sünnipäevi olnud.  
• Hobuse suurused (3-aastane): (vaatab shetlani poni) Niiii suuur hobune. (vaatab meie tallinaise koera) Näe väike hobune.

LKV-67

- Ja just siis kui ma nii armastasin meie kahekesi pühapäeva hommikuid ja kogu mu maailm oli leidnud ühe toreda pidepunkti nädalas. Juhtus midagi halba. Ja nüüd ma olen kurb, kurb et hobust alt vedasin. Ja kurb, et ma mingi aeg nähtavasti väga ei naudi sadulas olemist. Ja kurb, et äkki D sai siiski haiget. Ja kurb, et D selga ei saa. Ja kurb, et väga ei julge ka. Ja just siis kui ma olen kurb ja D-ga veidi puhkame koostööst, ootab tema mind pühapäeva hommikul väravas ja tahab kaasa tulla. Ja ma olen kurb. Samas saan talle pluti-pluti teha ja jalgu teha. Ja teiste seljas targemaks ja tublimaks.
- Artsik. Uh nagu traktori roolis Boeningu rooli. Kangide-pedaalide asemel on peened nupud. Robustne piduripedaal on vahetunud puutetundliku nupu vastu jne. Ja kuna mu jalad olid nigu keedetud spagettid siis ei kingitud mu kätele mitte midagi. Põnev oli ja väga habras oli see asi. Ja ma olin nii hirmul, et Artsikuga ka midagi halba juhtub. Aga nuh tasapisi tagasi. Aga galopp jäi veidi mu julgusest välja. Jama, arvasin, et olen julgem.