Sellel õhtul...

Sellel õhtul oli mul Sind vaja
hajutamaks mineviku varje.
Neist jäänud valude kaja,
mu vaikimatu hääletu karje.

Sellel õhtul oli mul Sind vaja
hävitamaks pilte minu sees.
Rusuv kriiskav painaja.
Vang iseenese mõtetes.

Sellel õhtul oli mul Sind vaja
päästmaks mind mu enese eest...

Lapsepõlvesõber

Vahel aken arvutis vilgub,
"Kuidas läheb?", küsid.
"Hästi!", vastan ma.

Vahel tänaval kohtuvad pilgud,
"Kuidas läheb?", küsin.
"Hästi!", vastad sa.

Kuigi enam teineteise eludest rohkem ei tea.
Kui sinul on hästi,
on minulgi hea.

"Kuidas läheb?"...

Minu Kuu

Mu akendel pole kardinaid,
et mu tubades öösiti käiks Kuu.
Jalutaks mööda tolmuseid põrandaid,
valgele vaibale suruks kahvatu suu.

Mu riidekapil pole uksi,
et Kuu saaks kullata mu kleidid
ja kui oma laias voodis uinun üksi,
palun, et jääks Kuugi minuga veel veidi.

Talvine unistus

Nii lihtne Sulle selga on inglitiivad mõelda.
Unistustega katta härmatand Kuu.
Nii vähe on sõnu samas nii palju öelda.
Vaikib siiski mu külmetand suu.

Inglitiivust jäid suled vaid õhku.
Unistustest järveveele sai aur.
Palju lund sadas maha tol õhtul
ja armastusest sündis üks laul.

Hingedepäev

Ühel vaiksel õhtul küünla süütad
neile, kellest tunned puudust.
Vabandad mõttes, kui kedagi tüütad.
Otsid nende pilke pimenevast aknaruudust.
Läinud neid, kes hingele kallid.
Soe mälestus jäänud neist maha.
Läbi novembriõhtu halli
kumab küünal nendeni pimeduse taha.

Ilusat hingedepäeva soojade mälestuste keskel!